Puutumata ei jää ka maffia teema: kui Lõuna-Itaalias mõne söögikoha avad, pead maffiale selle pealt korralikult maksma, teab Fabio rääkida. Selles mõttes on Eestis tema hinnangul märksa lihtsam ja rahulikum.
See on meie kolmas külaskäik Il Gallo Nerosse. Esimest korda sattusin sinna tänu töökaaslastega korraldatud naiste veiniõhtule, mis päädis sellega, et mõned aastad Itaalias elanud teenindaja Ande võlus mind oma ebaeestlastliku soojuse, kingitusena kaasa antud marjahoidise ning eriti tummise riserva prooviportsjoniga niivõrd, et kippusin teda lahkudes kangesti kallistama; teist korda saime mehega kaasa paki Itaalia mandlitäidisega küpsist, mida soovitati hommikukohvi või -tee kõrvale mekkida ning mis osutus äärmiselt hõrguks suutäieks.
Just esimest korda Il Gallo Nerot külastades kohtusin ka koha omaniku Marcoga, kes pärit minu lemmikust Toscanast ning näitas kogu meie seltskonnale teleekraanilt pilte oma kodumaast - Firenzest ning selle ümbrusest, kuulsast viinamarjakasvatuse piirkonnast.
Il Gallo Neros ei saa tühja kõhtu eesti kombel korralikult täis süüa, kuid ometi saab veini kõrvale mitmeid häid asju. Varem valmis tehtud ja koha peal soojendatav pasta, bruschetta'd, panino'd (võileivad), juustud ja singid on teie käsutuses ning nüüd on veinikõrtsis ka korralik menüü, mida veel mõni aeg tagasi polnud - siis võis lootma jääda vaid ettekandja selgitustele ning klaasvitriini taga nähtule.
Kes tahab kogeda Eestis ehtsat Itaaliat, peaks Il Gallo Nerosse kahtlemata minema - koha nimi tähendab muide «musta kukke», mis ühendab Itaalias Toscana maakonnas asuva ajaloolise Chianti Classico veinipiirkonna tootjaid ning ilutseb kvaliteedimärgina ka vastavatel pudelitel.
Osteria del Gallo Nero pakub klaasiga 35-40 ning pudeliga umbes 250 erinevat veini. Kõiki veine saab ka koju kaasa osta, samuti ka muud riiulitel ilutsevat Itaalia kaupa - pastat, hoidiseid, küpsiseid jms.