:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2009/08/13/220869t1h4d60.jpg)
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) tehtud arvutuste järgi läheb kõige suurem osa poes juustu ja leiva eest makstud kroonidest kaupmehe tengelpunga täiendamiseks. Põllumeeste, tootjate ja riigini jõuavad väiksemad summad.
Kelle tasku lähevad juustu eest makstud kroonid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juunis maksis kohalik juust kauplustes keskmiselt 100 krooni ja 45 senti kilogramm ning koguni 32,69 krooni sellest läks kauplustele.
EPKK juhataja Roomet Sõrmus kommenteeris, et see on tõsiselt märkimisväärne summa, sest kulud teistes tootmisprotsessides on hoopis suuremad.
Juustukilo eest tarbija taskust tulnud rahast said piima tootvad põllumehed 30,30 krooni ja tööstused 22,14 krooni. Riigile läks käibemaksu näol 15,32 krooni.
Sõrmus lisas, et kui vaadata tootjahindu, siis peaksid hinnad kauplustes olema väiksemad ning kui kauplused hindu alandaksid, aitaks see kaasa ka nõudluse kasvule ja turgude kosumisele.