Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Tervislikust toidust hoolijatel on uus abimees

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
GDA märgistus aitab valida tasakaalustatud ja tervislikku toitu.
GDA märgistus aitab valida tasakaalustatud ja tervislikku toitu. Foto: Eesti Toiduainetööstuse Liit

Poodidest tervislikku toitu otsivatele inimestele on tekkinud uus abimees - GDA märgistus. Võõrapärase nime taga peitub tegelikult lihtne märk jogurtitopsil, mis annab aimu kui suure osa üheks päevaks soovitatud kaloritest jogurtist kätte saab.

Päevaseks soovituslikuks energiahulgaks on GDA puhul 2000 kilokalorit ning süües näiteks klaasitäie Tere väherasvast maasikajogurtit, on käes 4,6 protsenti tarvilikust energiast.

Samas ei puuduta asi ainult kaloreid, GDA märgistusega toodetelt võib leida sarnast infot ka suhkrute, rasvade, kiudainete ja muude inimesele oluliste toitainete kohta. Samuti ei ole GDA loodud ainult jogurti tarvis, vaid ka teistele toitudele. Eestis kannavad lisaks mainitud Tere jogurtile protsendimärke Coca-Cola, Leiburi, Maagi ning Põltsamaa Felixi tooted.

Põltsamaa Felix muutis märgistamise käigus ka oma valmistoitude koostist.

«Kui varem pöörasime tähelepanu eelkõige valmistoitude energia- ja rasvasisaldusele, siis GDA märgistuse kasutuselevõtuga sai selgeks suhteliselt kõrge soolasisaldus valmistoidu ühes portsjonis. Varem, kui soolasisaldus oli märgitud vaid protsendina üldises koostises, polnud selle kõrge osakaal kellelegi silma hakanud,» rääkis firma turundusdirektor Marek Viiol.

Arvutused, kui palju üks ports ühepajatoitu, viil leiba või klaas jogurtit inimese päevasest energia- ja toitainete normist annab, tuleb teha tootjatel endal. See nõuab aga palju aega ja raha – iga toote puhul tuleb teha eraldi arvutused ning siis pakendid välja vahetada.

Nendel põhjustel on GDA märgistus arvatavasti ka vähe levinud. Siiski on Euroopas riike, kus rohkem kui kümme aastat tagasi Euroopa Komisjoni teadlasterühma poolt loodud süsteem on tarbijatele väga hästi tuntud, näiteks Suurbritannias.

Omaseks võiks see saada ka eestlaste seas, arvas Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp. Lootust selleks annavad inimeste kasvav huvi tervisliku toitumise vastu ja Euroopa Liidu tasemelt tulevad signaalid, et toitumisalast teavet tuleb esitada senisest selgemalt ja arusaadavamalt.

Lisaks võib sellise info märkimine toiduainete pakenditele tulevikus muutuda kohustuslikuks.

Toitumisteadlase Mai Maseri kommentaar

GDA toitumisjuhi lisamine tootepakenditele on tootjate poolt samm väga õiges suunas, kuna võimaldab tervislikuks toitumiseks vajaliku info arusaadavalt inimesteni viia.

See on eelkõige abimees, mis võimaldab kiiresti ja ilma erialateadmisteta saada ülevaadet sellest, mida ja millises koguses sinu poolt valitud toit või jook sisaldab ning kui palju see moodustab toitumisteadlaste poolt soovitatud päevastest kogustest. Ja seda nende toitainete lõikes, mis tervise seisukohalt on kõige olulisemad nagu suhkur, rasvad ja sool.

Tagasi üles