Päevatoimetaja:
Kristina Kostap
Saada vihje

Eesti suurim viinamarjasaak tehti kohe veiniks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Oodatud kevadest peale: Jaak Eensalu tõstab küpsed marjad pressi ja sealt edasi lähevad need tõrde veiniks saama.
Oodatud kevadest peale: Jaak Eensalu tõstab küpsed marjad pressi ja sealt edasi lähevad need tõrde veiniks saama. Foto: Karl-Kristjan Nigesen

Omamaine viinamarja punavein polegi pelgalt unistus – Otepää kandis pandi Eesti suurim viinamarjasaak tõrde käima.



Viinamarja- ja veinisõbrad korjasid eelmisel nädalal Otepää lähedalt Annemäe talu viinamäelt tõenäoliselt Eesti tänavuse suurima viinamarjasaagi. Viinamäe peremees Jaak Eensalu pressis marjadest kohe ka mahla välja ja pani veini käima – sellest saab järgmise aasta suveks umbes 200 pudelit punaveini!



Tegu on täiesti ausate tumedate Rondo sorti marjadega (seda viinamarja on võrreldud isegi Pinot Noir’ga), mida Eensalu juba neljandat aastat mäekülje peal kasvatab. Tänavu suveks olid taimed juba nii suureks kasvanud, et võis hakata saaki ootama.



Miski pole võimatu

Praegu kasvab Eensalu rajatud viinamäel, mis on üks suuremaid Eestis, 800 viinamarjataime. Mehele on alati meeldinud ennast veinimõisnikuna ette kujutada, paraku sündis ta valesse kohta. Ühel päeval leidis Eensalu siiski, et mingit asja ei tohiks üritamata jätta ainult selle tõttu, et see näib võimatu, ja nii ta oma istanduse rajaski.



Viinamarjapäevale Annemäe tallu oli laupäeva keskpäevaks kogunenud sõpru-viinamarjakasvatajaid Lätist, Saaremaalt, naabertaludest, samuti ETV võtterühm ja veiniajakirjanikud, ning loomulikult tuli kohale ka kõigi Eesti viinamarjakasvatajate «isa», Räpina aianduskooli õppejõud Jaan Kivistik. Talgud on Eestis endiselt tõhus viis asju ära teha.



Ühiste jõududega said marjad mõne tunniga korjatud. Peremees arvas, et korjati umbes 250 taimelt ja igaüks neist andis vast ühe kilo marju. Kui esimesi kastitäisi hakati äsja Belgiast saabunud purustajasse kallama, nägi see välja nagu punase vaiba üritus – professionaalne telekaamera ja lugematud hobikaamerad surisesid, fotokad klõpsisid, ning kõige keskel Eensalu tõstmas sinetavat marjakasti aeglaselt-aeglaselt kõrgemale ja siis ümber kallamas.



Välismaalt tellitud viinamarjade purustaja suudaks paar tunniga töödelda kaks tonni marju, ja suur roostevaba tõrs, kuhu Annemäe peremees veini käima paneb, mahutab tervelt 1000 liitrit. Eensalu aga vaatas varustust tellides pikalt ettepoole, lootes, et kunagi saab masinaid ka täielikumalt rakendada. Kui kogu Eesti entusiastide kasvatatud viinamarjad kokku koguda, tuleks kokku kolm-neli tonni, ja veinimahla jaguks lausa kahe tuhandeliitrise tünni peale.



Rebased ja hapud viinamarjad

Eelmisel aastal tegi Eensalu punast viinamarjaveini lihtsamate ja käepärasemate vahenditega, kuid tulemus, mida talgulised hiljem ka maitsta said, ei jäänud milleski alla poest ostetule. «See on ju nagu pärisvein,» õhkas pärast esimest lonksu veebiajakirja Vine tegija Tanel Eigi. «Või õigemini mitte «nagu», see ju ongi pärisvein.»



Haruldast rüübet ei raatsigi lihtsalt prae kõrvale lonksata, rohkem ikka iga suutäit eraldi nautida. Kevadel käis Eensalu oma Toldi viinamarjast tehtud punaveiniga ka Tallinnas veinimessil ja veiniasjatundja Kalev Keskküla kiitis hilisemates arvustustes tulemust. Tänavuse saagi maitset ennustada veel ei oska.



Eensalule pole olemas hapusid viinamarju selle ütluse ülekantud tähenduses. Muide, tuntud Krõlovi valmil rebasest ja kättesaamatutest viinamarjadest on tõepõhi all. Eensalu eelmise aasta saagist poolt ei pistnud nahka mitte linnud ja herilased, vaid... rebased ja kährikud! Marjadega maiustavate rebaste peletamine pidavat olema igapäevane probleem teistegi põldudel. Küll loom juba teab, mis hea on.



Jumalale meelepärane märjuke

Mitte ainult inimestele ja rebastele ei maitse Annemäe talus kasvanud viinamarjad. Eensalu on teinud ka armulauaveini Räpina kirikule, seega peaks tema istandus jumala õnnistusel aina kosuma. Saadaks siis taevataat vahel ka soojemat suve kui tänavune oli!



Väike ja suur


Kas poeviinamarjadest saab veini teha?


Meie poodides müüakse lauaviinamarju, olgu need siis rohelist, roosakat või tumesinist värvi. Veini neist aga kodus teha ei saa. Marjad on küll magusad ja mahlased, aga neist ei saa seda «õiget» maitset ja värvi kätte. Kunagi, kui Mihhail Gorbatšov keelas joomise terves Nõukogude Liidus ja paljud lõunavabariikide veiniviinamarjaistandused hävitati, siis müüdi ka meil sealt pärit pisikesi kobaraid lauaviinamarjade pähe.



Head lauaviinamarjad on ilma seemneteta või kõlujate seemnetega. Nendes pole eriti palju hapet ja need maitsevad hästi ka suhteliselt madala suhkrusisalduse juures. Sellisest marjast ei saa head veini, sest veinis peab olema hapet ja vürtsi, muidu on see lihtsalt üks lame asi.



Meil müüakse poes enamjaolt suurte marjadega kobaraid, milles ka seemned sees. Tihtipeale on need tegelikult kõige odavamad tehnoloogilised viinamarjad, mida kasutatakse odava brändi valmistamiseks. Selliseid viinamarju saadakse ühelt taimelt tavaliselt kilode kaupa. Sellistest viinamarjadest vein ei omaks mingit iseloomu ja maitset. Ütleme nii, et veini­mari on krehvtine, paljude seemnetega, väike ja vürtsikas, ning lauamari tagasihoidlikum ja väheste seemnetega.



Spetsiaalsed veiniviinamarjad on võrreldes söögiks kasvatatutega hästi pisikesed ja ühtlaselt ümarad, poe omad on nende kõrval lausa hiiglased. Veinimari söömiseks hästi ei kõlba, selle paksem nahk ehk kest muudab maitse mõrkjaks.



Samas midagi väga hullu ei ole, maitseb süües küll, eriti kui veel mõelda, et Eesti viinamarjad on kõik mahedalt kasvanud – meie kliimas pole nii palju kahjureid, keda taimekaitsemürkidega tõrjuma peaks.



Üldiselt valmivad punased veinid punastest viinamarjadest ja valged veinid valgetest viinamarjadest. Kas punastest viinamarjadest on võimalik teha valget veini? Viinamarja pressimisel erituv mahl on küll värvitu, kuid punane vein ei saa oma värvust mitte marjamahlast, vaid kestadest, mida punase veini valmistamisel leotatakse veinivirdes kääritamise ajal. Viinamarjakestadest omandab vein parkhappeid (ehk tanniini), mis annavad punasele veinile omase tugeva maitse ja jõulise struktuuri.

Märksõnad

Tagasi üles