September on Tallinna söögikohtades rannakarbikuu
/nginx/o/2013/10/02/2422480t1h0feb.png)
23. september 2013, 11:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/07/01/650380t1h43f2.jpg)
September on rannakarbikuu – mitmed Tallinna restoranid pakuvad sel kuul karpe erinevates kastmetes.
Rannakarbisõbrad teavad, et vihmane sügis toob taas lauale rohkel üht nende lemmikdelikatessi. Septembrikuu on pühendanud sinimerekarpidele näiteks restoran Senso, kus kahele sööjale piisav poolekilone ports värskeid sinimerekarpe valge veini, apteegitilli, küüslaugu, friikartulite ja küüslaugu-baguette´ga maksab 10 eurot. Saab tellida ka kilose portsu karpe, mis maksab vastavalt 18 eurot.
Mõistagi on rannakarbid kohal iga enesest lugupidava Itaalia restorani menüüs: näiteks väljasõit Tallinna külje all asuvasse Luccasse toob sööja lauale aurutatud sinimerekarbid valge veini ja koorekastmes 9.10 euro eest.
Kontrollkahvli hinnangul pealinna parim karbiports tõsteti ette aga Õismäel asuvas Rucolas, kus sinikarbid fenkoli, koriandri ja tomatileemega maksavad 9 eurot.
«Rannakarbid peavad lõhnama värskelt. Karpe tuleb hoida külmikus konteineris, mis on pealt kaetud kas mereadru või niiske rätikuga. Sinimerekarbid säilivad sel moel kuni kolm päeva. Mitte kunagi ära säilita rannakarpe vees,» kirjutab oma artiklis ajakirjas Köök tippkokk Ants Uustalu. «Süüa ei kõlba katkised, kahjustatud või lahti olevad karbid, mis kinnivajutamisel ei sulgu – sellised karbid tuleb ära visata, sest nende söömine mõjutab tugevalt teie tervislikku seisundit. Elus rannakarp suleb oma ava kerge koputuse peale.»
Rannakarpe saab Uustalu sõnul kasutada suppides, salatites, aurutada koos veini ja erinevate maitsetega pearoogadeks. Neid saab edukalt marineerida ja kõiksuguste kastmete sisse uputada. Võib ka grillida ja suitsutada. «Kui visata terve sinimerekarp grillile, avaneb see peagi ja on kohe valmis söömiseks. Toorelt võib rannakarpi toiduks tarvitada ainult siis, kui see on püütud saastamata piirkonnast ja süüa tuleb sel juhul kohe pärast püüdmist,» kirjutab Uustalu.
Suuremad rannakarpide kasvatatused on Hiinas, Koreas, Hispaanias, aga ka Hollandis, Taanis, Prantsusmaal ja Uus-Meremaal. 1997. aastal toodeti ülemaailmselt 1,1 miljonit tonni rannakarpe, suurim tootja oli Hiina.