Milline on tulevikutoit?
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
24. jaanuar 2010, 12:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/01/22/300175t1h9892.jpg)
Samal päeval Bocuse d’Ori kokandusvõistlusega peeti Kumus tulevikutoidu konverentsi «Food for Future», mille esinejad olid maailma kokanduse iidolite seast, kelle restoranidesse sööma pääsemiseks tuleb oodata vähemalt kuid – Põhjala köögi idee arendaja Claus Meyer, molekulaargastronoom Albert Adria, looma peast sabani toiduks tarvitamist propageeriv Fergus Henderson. Toidu ja disaini seoseid lahkas aga reklaamibüroo Division loovjuht Rain Pikand.
Ehkki toidukonverentsi ettekanded olid erinevad, jäi kõigi ilmakuulsate toidutippude suust kõlama üks põhisõnum: maailm hindab üha rohkem kohalikku kööki ja selle isikupära, pidades seda oluliseks kultuuri ja rahvusliku identiteedi kandjaks. Samuti kasvab mahetoidu ja väiketootjate-talupidajate roll, aga ka hooajalisuse ja kohaliku toidu tähtsus – maailm liigub tagasi juurte juurde.
Mõlema ürituse korraldaja, Eesti Kulinaaria Instituudi eestvedaja ning moodsa Eesti köögi usin edendaja Dimitri Demjanov noppis õhku visatud mõtteist enesele üles vana tõe, et käi enne Nuustakul, siis mine Pariisi: tunne oma kööki ja selle kangelasi, oma juuri, maad ja kombeid ning tee kõik selleks, et meie maitseid, köögi iseärasusi, kokki, põllumehi, toidukäitlejaid teaks kogu maailm.
Meil on veel suur hulk kasutamata toiduaardeid, avastamata maitseid, rääkis Demjanov. Me ei tunne ka kõiki võimalusi, mida pakub ümbritsev loodus. Samuti pole oskused nende võimaluste ärakasutamiseks piisavad – viiekümnest metsamarjast kasutame nelja ja mitmesajast söögiseenest vaid paarikümmet.
Meil on õigus teada, kes ja kus on ühe või teise toiduaine kasvatanud, millest see koosneb ning kuidas ja millal on seda kõige parem tarvitada ehk tähtis on sõnapaar «parim praegu», mitte «parim enne».
Ja pigem vähem, aga paremat toitu ning vähem töödeldud ja reisinud sööki. Kui kiirtoiduilminguist pääsu pole, peaks selle tarvitamine olema teadlik, st kiirtoitu süües võiks enesele teadvustada selle kahjulikkust tervisele või sööma seda ainult siis, kui muu võimalus puudub.