Selleks, et valikut oleks lihtsam teha toon artiklis välja erinevate jookide funktsioonid ja teen ülevaate jookide koostisosadest. Eelkõige just jookide kalorsuse osas, sest inimesed jälgivad küll hoolega toitude energiasisaldust, aga unustavad ära joogid. Paljude jookide puhul on vähe teada, et joogid sobivad eraldi toidukordadena ning tarbimisel tuleb jälgida koguseid.
Parim janukustutaja on vesi
Loomulikult on parim janukustutaja vesi, mida tuleks tarbida 30 milliliitrit iga kehakaalu kilogrammi kohta. See on ligikaudu 2 - 3,5 liitrit, millest toiduga saadakse päevas keskmiselt 1 - 1,5 liitrit vett, rasvade oksüdatsioonist tekib umbes 300 - 350 ml vett ning täiendavalt toidule on soovitav juua 1 - 1,6 liitrit vett päevas (6-8 klaasi).
Armastatud joogid kohv ja tee kaloreid ei sisalda, aga kui neile lisada suhkrut, piima või koort, siis võime saada päris energiarikka joogi.
Minu soovitus on janu korral juua taimeteed, eriti hea on seda teha palaval suvepäeval. Jah, kõlab küll natuke uskumatult, aga just kuum jook on parim jahutaja kuuma ilma korral. Kohvi puhul soovitan ma jälgida, et tarbitud kogus ei ületaks 2-4 tassi päevas. Samuti tuleks piiri pidada igasuguste lisanditega, mida kohvi sisse armastatakse panna. Koor, suhkur, erinevad maitsesiirupid – nendega liialdades võib ühest tassist kohvist saada vägagi kaloririkas jook.
Karastusjoogid sobivad rohkem mõnulemiseks. Neid ei pea endale keelama, kuid nagu ka teiste suhkrut sisaldavate jookide puhul, tuleb osata piiri pidada. Eesti toidusoovituste põhjal ei tohiks lastel ja väikese energiavajadusega täiskasvanutel (alla 1900 kcal päevas) sahharoosist saadava suhkru osa toiduenergiast ületada 10 protsenti, arvutuslikult on see umbes 50 grammi. Võrdluseks võib tuua, et klaas (250 ml) Coca-Colat sisaldab 27 grammi suhkrut, ka klaas mahla sisaldab keskmiselt sama palju suhkrut. Kindlasti tuleb olla mõõdukas ka suhkruasendajaga jooke tarbides.