Ülevaade: lõunatund Lasnamäel

Söögikoht Zanzibar Lasnamäel. Foto: Ajakiri Pulss

Juba orduajast saadik on Eestimaal vastustatud all-linna ja Toompead. See vastasseis täidab ka tänapäeval ajalehtede sisepoliitikakülgi, kuid nüüd on sellele lisandunud veel üks: Lasnamäe ja ülejäänud kilulinn.

Meeldib see mitte-lasnamäelastele või mitte, aga Lasnamäe on Tallinnas tähtsaim linnaosa ning sisuliselt pealinna pealinn. Seal elab umbes 118 000 inimest ehk rohkem elanikke kui näiteks Tartus. Mitte-lasnamäelastele on Tallinna suurim linnaosa aga tundmatu maa. Arusaadav, et mujal Tallinnas elavatel inimestel on raske leida põhjust kivimagala külastamiseks, kui sugulasi-tuttavaid ei juhtu seal elama ning töökohtki teises asumis. Vanasti kirjutasid kartograafid kaardil selliste valgete laikude kohale hic sunt leones ehk siis maakeeli ’siin elavad lõvid’. Pulss võttis jalad selga ja kõhu kaasa ning läks vaatama, kas Lasnamäel leidub lõvisid ja kui leidub, siis kus nad söövad.

Kinnitust sai oletus, et lõvidega on Lasnamäel kitsas. Ja sai ka selgeks, et süüa saab ning teinekord päris korralikult.

Lasnamäelt leiab näiteks Attimo, pealinna ilmselt ühe parima Itaalia söögikoha. Siin on kurikuulus ööklubi Klondike, mitu Aasia söögikohta ning pea kõigi suuremate kiirtoidukettide esindused. Loomulikult on Lasnamäel hulgaliselt kaukaaslaste šašlõkipaiku, siit leiab slaavi klassikat, sušit, täiesti kesklinnalikke kohvikuid ja restorane ning mõistagi ka keldribaare, mis võhivõõrast pelutada võivad. Ühesõnaga, jest vsjo, kui vaade välja arvata.

Ja kuigi sisseastuvat kundet tervitatakse üldjuhul ikka viisakalt zdrastvuijte, saab mõne eksootilise erandina eesti keelega ilusasti hakkama. Ka kaardiga saab tavaliselt maksta, kui mõni üksik koht välja arvata. Aga viimased võivad samas pakkuda ka ehedat toiduelamust.

Zanzibar

Punane 14a

Idakeskuses asuvasse Zanzibari sisenejat võtab vastu hämar suur ja ruumikas saal. Aeg on selline, kus esinejate laval on ainsaks artistiks tuledes vilkuv kuusk, õhtust pidu ootavas saalis on hõivatud vaid mõned lauad. Eksootilisele nimele annavad õigustust loomamustriga toolid, paar kaelkirjakukuju sirutavad kaelu ning WC kahhelplaadid kannavad maonaha kirju.

Menüü on Zanzibaris pikk, lai ja internatsionaalne, alustades ukraina boršist (4.50 €) ning lõpetades voki, šašlõki ja sushiga. Eks tekita selline valik alati kerget kahtlust, kas köök suudab toorainevarud värskena hoida, aga samas annab see tunnistust ka slaavilikult laiast joonest. Valikust avastas Pulss ammuse tuttava – veise hakkbiifsteegi munaga (10.80 €). See on roog, mis on nõukaaja köögikunsti klassik ja töölissööklate needus ühekorraga. Tellitu saabub lauale kiiresti ning hakkbiifsteek on muljetavaldavalt pirakas ja muna kenasti pošeeritud. Ainult lisandiks olevad rohelised oad pärinevad ilmselgelt sügavkülmast. Einestamiseks igati korralik ja laia valikuga koht, eriti menüü slaavilik osa.

Samurai sushi

Punane 48

Võimalik, et Tallinnas viimase paari aasta jooksul lahvatanud sushivaimustuse juured on Venemaal, kus jaapani riisirullid on äärmiselt popid. On siin nüüd seos või mitte, aga Lasnamäelt leiab päris mitu sušikohta. Külastajaid on Samurais laupäevalõunal pigem vähevõitu, kuid see-eest käib kaasaostjaid arvestatavas koguses.

Sushivalik on sarnase hinnaklassi kohtadega võrreldes pikk ja esinduslik, kuid üsna tüüpiline. Kiiduväärt on eraldi menüü taimetoitlastele. Vürtsitatud tee, mis sai palutud lauda kõige lõpuks, jõuab siiski kohale esimesena, aga eks sellised äpardusi juhtub ka siinpool Lasnamäe kanalit. Miso sake supp (3 €) on tasemel ning tellitud sušivalik ühele (6.70 €) tugev keskmine. Samal tasemel sušikohti on kesklinnas rohkem kui rubla eest, nii et jah, spetsiaalselt Samurai suši pärast Lasnamäele minna mõtet pole.

Kišmišš

Pallasti 21

Tallinna ühe tuntuima Aseri söögikoha Lasnamäe esindus on tõeline toitlustuskombinaat, mis on avatud suisa ööpäev läbi. Menüü on Kišmiššis poole paksem kui kõigis Kalamaja trendikohtades kokku. Riskialtid viskisõbrad saavad proovida ka näiteks Aserbaidžaanis tehtud viskit. Kogu mahuka menüü läbitöötamine võtab loomulikult aega, kuid üldiselt on mõistlik Aseri söögikohas jätta Caesari salatid, pastad ja muu euroopalik kõrvale ning keskenduda šašlõkile, kebabile ja muule Aseri köögi klassikale.

Dolma (5.70 €) on korralik taldrikutäis häid viinamarjarulle, millest suuremale seltskonnale piisab kamba peale eelroaks. Nii šašlõkid kui ka ljulja-kebabid (assortii kahele „Kišmišš” 16.40 €) on ootuspäraselt head. Lisandiks olev kartul jääb lihale ilmselgelt alla. Kišmišš on tüüpiline ja kindla kvaliteediga Aseri söögikoht, millesarnaseid leidub igas asumis mitu tükki.

Ingver

Mahtra 27

Võõrsil einestaja kuldreegel ütleb, et kui söögikohas on palju kohalikke, siis on see ilmselt hea. Mustakivi keskuses asuva Aasia kööki pakkuva Ingveri kohta peab see täiega paika. Ingveri menüü on kohalike Aasia söögikohtadele iseloomulik kokteil India-Hiina-Tai köögist. Pliitide ja tandooriahjude taga tegutsevad India kokad, hinna ja kvaliteedi suhe on paigas, ja mis paljude jaoks oluline, ka menüüsse maalitud piprakaunade ja toidu tegelik vürtsikus peavad paika.

Kohapeal küpsetatud naanid (küüslauguga lasani naan 1.95 €) on krõbedalt hõrgud ning lambaliha rohelise karri kastmes juurviljadega (8.50 €) mõnusalt vürtsikas. Teenindus on kiire ja viisakas ning hinnatase mõistlik. Kui Ingver asuks kesklinnas, pakuks see kindlasti konkurentsi sama köögi ja hinnatasemega kohtadele. Tasub kohalesõitu.

Hannöm

Kalevipoja põik 10

Hannöm on koht, mis tuleks kiiremas korras muinsuskaitse alla võtta. Nagu juba legendaarne Valli baar on võetud. Ainuüksi söögikoha sisustus pakub elamuse, mille pärast tasub matk Lasnamäele ette võtta, kuid etteruttavalt olgu öeldud, et sama kehtib ka söögi kohta. Hannömis satub külastaja maailma, mis lööb kesklinna euroremontidega harjunul karbi lahti. Teenindajaks on köögist välja vupsav käbe naisterahas, kes sealsamas võtab tellimuse vastu, juhatab kunde lauda ning lubab, et „barmen skoro budet”. Ne budet. Seintel ripuvad kohrutatud vaskplekist antiikmotiivid, söödavate loomade pildid ja reklaamid, moodustades lainetava laminaadi, maotu mööbli ja muu mudruga sellise kombinatsiooni, et suu vajuks lahti isegi Inimsööja-Ellotškal. Aga siis on aeg suumulk kinni panna, sest lauale jõuab kimchi. Raudselt üks parimatest Tallinnas. Ka pearoog, sealiha koreapäraselt on aus ja oivaline. Arvet esitama saabub hallipäine aasia mees. „A u vas odin jevro naidjotsa?” küsib ta vahetusrahaga kimpu jäädes. (Kaardiga selles kohas maksta ei saa.) «Njet,» vastab kaardisõltlasest kunde. «Nu, tagda sljeduišii raz prinesjote,» vastab mees. Kindlasti. See sljeduišii raz saabub kiiresti.

Karine kohvik

Vormsi 7

Tõenäoliselt on tegemist parimat vaadet pakkuva söögikohaga Lasnamäel, sest teisel pool teed mustavad Pirita-Kose puud ning plingib teletorn. Karine on ka üks väheseid Tallinna Armeenia šašlõkikohti. Koht iseenesest on täiesti isikupäratu ühekorruseline ehitis Narva maantee veerel. Ka sisekujundus on anonüümne. Paraku on sama lugu ka menüüga.

Põhiroogade pikast nimekirjast leiab nii Kiievi kotleti, karbonaadi ning eri moel valmistatud kana ja siga. Kaukaasiapärasust lisavad šašlõkid ning hinkaalid ja armeenia dolmad. Dolmad (6 €) on tipp-topp rullid ning taldrikul täpselt priskema eelroa jagu. Soovimata sattuda mägilaste rahvussuhete õhukesele ja libedale jääle, tuleb tunnistada, et Kišmiši omad olid mõnevõrra paremad. Ja selles, et armeenlased oskavad korralikku šašlõkki teha nagu kõik mägede pojad, pole ka keegi kunagi kahelnud ning Karine kanašašlõkk (5 € ilma eesliiteta „armeenia”)