/nginx/o/2013/11/01/2594622t1h3cf2.jpg)
Miks ei söö toksikoloog mikrolaineahjus valmistatud popkorni, miks hoidub kalastusekspert eemale kalafarmides kasvatatud lõhest ja miks ei söö talunik kartuleid, mis pole kasvatatud orgaaniliselt? Lugu on kirja pandud küll USAs, aga suur osa infost kehtib ka meie toidulaua kohta.
Toiduteadlased heidavad valgust toiduainetele, mis on pungil mürke ja kemikaale, ning pakuvad välja lihtsaid alternatiive puhtama toitumise ja parema tervise nimel, vahendab Alkeemia.
Puhas toitumine tähendab selliste puuviljade, liha ja juurviljade tarbimist, mis on aretatud, kasvatatud ja edasi müüdud võimalikult vähese töötlusega. Sageli on tegu orgaaniliselt kasvatatud ehk mahetoiduga ja need peaksid ainult harva (kui üldse) sisaldama toidulisandeid.
Tänapäeval pole aga kohati toiduainete tootmisega seotud meetodid ei puhtad ega jätkusuutlikud. Selle tulemusena saab kahjustatud meie tervis, keskkond või hoopis mõlemad. Seega otsustasime toidule läheneda asjatundjate värske pilguga, kes on veetnud pool elu ohutuid ja ohtlikke toite uurides.
Toksikoloog, kes ei söö mikrolaineahjus valmistatud popkorni
Olga Naidenko töötab vanemteadlasena firmas Environmental Working Group.
Probleem: Popkornikoti sisemust katvad kemikaalid, mille hulgas on ka perfluorooktaanhape (PFOA), kuuluvad ühendite klassi, mida on hiljutise UCLA ülikooli uuringu sõnul võimalik seostada ka inimestel esinevate viljatusprobleemidega. Loomakatsetes põhjustasid need kemikaalid maksa-, munandite ja pankreasevähki.
Uuringud näitavad, et mikrolaineahi põhjustab kemikaalide aurustumist ja popkorni sisse imendumist. «Need kemikaalid püsivad inimkehas aastaid ja kuhjuvad sinna,» lausub Naidenko. Seepärast muretsevadki uurijad, et kemikaalide hulk inimestes võib läheneda tasemeni, mis põhjustab katseloomades vähki. DuPont ja teised kemikaalide tootmisega tegelevad firmad on lubanud PFOA turult eemaldada 2015. aastaks, aga selle tähtajani jäävas ajavahemikus müüakse veel miljoneid kotitäisi popkorni.
Lahendus: Kuumuta naturaalseid maisiteri pannil. Maitsestamiseks võid lisada võid või kuivatatud maitseaineid, näiteks tillilehti, juurviljalaaste või puljongit. Ise popkorni valmistamine on ühtlasi odavam.
Suurtalupidaja, kes ei söö mitteorgaaniliselt kasvatatud kartuleid
Jeffrey Moyer on riikliku mahetoidukasvatuse reguleerimisega tegeleva organisatsiooni juhatuse liige.
Probleem: Juurviljad imavad endasse taime-, putuka- ja seenemürke, mis mulda satuvad. USA kõige populaarsemaid juurvilju ehk kartuleid töödeldakse kasvuhooajal seenemürkidega, pärast mida piserdatakse need üle ka taimemürkidega, et tappa enne saagikoristust vintsked umbrohud. Kui mugulad on üles võetud, töödeldakse kartuleid veel kord, et takistada uute võrsete tekkimist.
«Proovige ise järele. Ostke poest tavaline kartul ja püüdke sellele võrseid kasvatada. Seda ei juhtu,» ütleb Moyer, kes töötab ka talupidajana Rodale’i instituudis, mis kuulub firmale Rodale Inc. «Olen rääkinud kartulikasvatajatega, kes ütlevad otse välja, et ei sööks enda kasvatatud kartuleid kunagi. Neil on eraldi maalapid, kus nad kasvatavad endale kartuleid kemikaale kasutamata.»
Lahendus: Osta orgaaniliselt kasvatatud kartuleid. Lihtsalt kartulite pesemisest ei piisa selleks, et viljalihasse imendunud kemikaale välja saada.
Kalastusekspert, kes ei söö kalafarmides kasvatatud lõhet
Albany ülikoolis asuva Tervise- ja Keskkonnainstituudi juhataja doktor David Carpenter avaldas ajakirjas Science suure uurimuse kalade saastatusest.
Probleem: Looduse eesmärk ei olnud lõhede toppimine kalafarmidesse, kus neile toidetakse soja, kanakuutide põrandakatet ja hüdrolüüsitud kanasulgi. Selle tulemusena on farmides kasvatatud lõhedes madalam D-vitamiini tase ja suurem hulk saasteaineid, mille hulka kuuluvad kantserogeenid, polüklooritud bifenüülid, broomiga töödeldud mittepõlevad ained ja pestitsiidid nagu dioksiin ja DDT.
Carpenteri sõnul on kõige saastatumad kalad Põhja-Euroopas. «Selleks, et mitte suurendada riski vähki haigestuda, võib nõnda kasvatatud lõhet süüa kõige sagedamini kord iga viie kuu tagant,» ütleb Carpenter, kelle 2004. aasta uurimus kalade saastatusest pälvis laia meediatähelepanu. Eelteaduslikud uuringud on leidnud ka seose DDT, suhkurtõve ja ülekaalulisuse vahel, aga mõned toiduteadlased usuvad, et omega-3 rasvhapete hüved on seda riski väärt. Muretsema paneb ka nende kalade töötlemiseks kasutatavate antibiootikumide ja putukamürkide kõrge tase. Kui süüa kalafarmis kasvatatud lõhet, saab annuse neidsamu ravimeid ja kemikaale.
Lahendus: Söö parem loodusest püütud Alaska lõhet. Kui pakendil on kirjas «värske Atlandi kala», on see kalafarmis kasvatatud. Metsikute Atlandi ookeanist pärit lõhede püüdmisega ei tegele maailmas enam ükski suurem kalatöötluskeskus.
Endokrinoloog, kes ei söö konserveeritud tomateid
Fredrick vom Saal on Missouri ülikoolis töötav endokrinoloog, kes uurib orgaanilist ühendit nimega bisfenool A.
Probleem: Plekkpurkide sisemust katvad vaiguühendid sisaldavad sünteetilist ainet nimega bisfenool A, mida on seostatud eri haigustega sigimisprobleemidest südamehaiguse, suhkruhaiguse ja ülekaalulisuseni. Kahjuks põhjustab happelisus (mis tomatite puhul on eriti kõrge) bisfenool A imbumist toidu sisse.
Uuringute sõnul ületab bisfenool A hulk enamiku inimeste kehas taseme, mis surub alla spermatootlikust ja põhjustab kahjustusi loomade munade kromosoomides. «Tomatipurgist võib saada 50 mikrogrammi bisfenool A-d liitri kohta ja juba sellisel hulgal on inimestele – eriti noortele inimestele – suur mõju,» ütleb vom Saal.
Lahendus: Eelista tomateid klaaspurkides (mis ei vaja vaiguühendeid) või Tetra Paki pakendeis. Kui võimalik, asenda konserveeritud tomatid klaaspurgis müüdava tomatipüreega. Otsi poest püreed, milles oleks madal naatriumi ja lisandite hulk või kohanda retsepti.