Sauvignon Blanc − tänapäevane värske ja roheline vein

Foto: Erik Riikoja

Kõige tuntum ja levinum hele viinamarjasort maailmas on Chardonnay, kõige põnevam ja värskem hele viinamarjasort aga Sauvignon Blanc. Viinamari on saanud oma nime prantsuskeelsetest sõnadest sauvage ja blanc (metsik valge)!

Sauvignonile on iseloomulik igasugune «roheline». Sauvignon Blanc on alati kergelt aromaatne, puuviljaselt värske, mineraalne, tihti rohune ja tulvil rohelist loodust. Veinist tasub otsida roheliste viljade − karusmari, valge sõstar, kiivi, tsitrused − ning roheliste taimede, näiteks nõgese, muru, rabarberi, spargli lõhna. Vein on heleda värvusega, tavaliselt kerge rohelise helgiga. Veini aroom on intensiivne ja natuke terav. Nii mõneski Sauvignonis tunneb erilist kassipissilõhna, mis on igati normaalne, huvitav ja lausa klassikaline. Veini õhutamisel kummaline aroom tasapisi taandub, kirjutab Hooaeg.

Sauvignon Blanc pärineb Prantsusmaalt Bordeaux’st. Bordeaux’ veinides kasutatakse Sauvignon Blanci segatuna Sémilloniga. Valged Bordeaux’-segud enamasti laagerdatakse tammevaadis, mis taandab veini värskust, muutes need täidlasemaks ja ürdisemaks. Hinnatumad veinid on pärit Pessac-Léognani ja Graves’i piirkonnast. Bordeaux’ Sauternes’i piirkonnas valmib ka üks maailma tuntumaid dessertveine. Piirkonna viinapuud (Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadelle) nakatuvad Garonne’i jõelt tuleva udu pärast väärishallitusega, viinamari kuivab rosinaks ning sellistest marjadest pressitud mahl saab ülimagus − sellest kääritataksegi täidlasi ja mesiseid dessertveine.

Hoopis teise stiiliga Sauvignon Blanci valmistatakse Loire’i orus. Need veinid on 100 protsenti Sauvignon Blancist ning hoopis teise stiiliga − mineraalsed ja värsked. Kõige kuulsamad on Loire’i jõe oru Sancerre ja Pouilly-Fumé. Sancerre on kergem ja värskem, Pouilly-Fumé aga jõulisem ja täidlasem. Neid veine tuntakse ka Blanc Fumé nime all. Tavaliselt on Sauvignon Blanci viinamarjasordi nimi etiketil kirjas, välja arvatud kuulsatel Loire’i oru veinidel. Nende puhul peab teadma, et kui pudelil on kirjas kas Sancerre või Pouilly-Fumé, on tegu Sauvignon Blanci nimelise viinamarjaga.

Bordeaux’st rändasid taimed välja − Itaaliasse, Hispaaniasse, Rumeeniasse, Moldovasse jt lähimaadesse ning ka kaugemale − Californiasse, Tšiilisse, Uus-Meremaale, Argentinasse, Lõuna-Aafrikasse, Austraaliasse.

Tänapäevased värsked, kerged, kassipissilõhnalised, aromaatsed Sauvignon Blancid said populaarseks alles 1970ndatel. Veini nauditakse just tema nooruses, korjest kahe-kolme aasta jooksul.

Eriti hoogsalt on viimastel aastakümnetel tuntust kogunud Uue-Maailma Sauvignonid. Uue-Maailma Sauvignon Blancid on tavaliselt värsked, mineraalsed rohuste nüanssidega veinid, mida tarbitakse võimalikult värskena. Selliseid Sauvignone valmistatakse tänapäeval Uus-Meremaal, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Argentinas, Ameerikas (Californias).

Sauvignon Blanci veinid võib jagada kolme rühma.

Esiteks kuivad värsked tammevaadilaagerduseta − need on tänapäevased Sauvignon'id, mis on eelkõige rikkad marjaaroomide poolest.

Teiseks kuivad tammevaadilaagerdusega. Tammevaadis laagerdamine pehmendab Sauvignoni aroomi teravust ja muudab veini pehmemaks. See viinamarjasort on tamme suhtes väga tundlik ning laagerdamisega ollakse ettevaatlik. Paremad ja tasakaalustatumad veinid saadakse veini laagerdamisel prantsuse tammest vaatides. Nende tammisus ei ole nii terav kui ameerika tamme vaadil. Bordeaux’s valmistatakse traditsiooniliselt niisuguseid veine Graves’is, Pessac Léognanis ning vähesel määral Médocis.

Kolmandaks magusad ja poolmagusad laagerdusega. Need on enamasti segud koos Sémilloniga. Veine laagerdatakse tammevaatides (Sauternes’is näiteks 18–36 kuud). Mujal maailmas valmistatakse Sauvignon Blancist magusat veini ka Californias.

Kõige kuulsam väljastpoolt Prantsusmaad tulev Sauvignon Blanc on pärit maailma kõige lõunapoolsemalt veinimaalt, Uus-Meremaalt, täpsemalt lõunasaare põhjatipust Marlborough-nimelisest veinipiirkonnast. Põnevad on ka Wairarapa piirkonna veinid. Uus-Meremaal on Sauvignon väga populaarne ja eelkõige just tänu sellele veinile on Uus-Meremaa kogunud veinimaana tuntust. Siin valmistatud Sauvignonid on väga aromaatsed ning mahlakad ja neil on selgelt tuntav karusmarjalik aroom.

Itaalias on Sauvignon Blanc üsna oluline valge sort, eriti Friulis, Alto Adiges ja Colliose veinipiirkondades. Enamik veine on kerged ja aromaatsed ning neid tarbitakse noorelt. Friuli ja Alto Adigese Sauvignonid on värsked ja kerged. Collio veinid on natukene kreemjamad ning ühed erilisemad maailmas. Kassipissiaroom on üsna levinud ning seda nüanssi loetakse positiivseks.

Rumeenias ja Moldovas on Sauvignonil suured kasvupinnad (mõlemas peaaegu kaks korda rohkem kui Itaalias), kuid veinide kvaliteet on aegunud seadmete ja tehnoloogia tõttu sageli väga kõikuv. Austraalias on Sauvignon Blanc Chardonnay ja Sémilloni kõrval suhteliselt vähelevinud sort, kuid kogub praegu tuntust ja populaarsust. Austraalia Sauvignonid on alkohoolsemad, küpsemad, neis on rikkalikult puuviljanoote, nad ei ole mineraalsed, kuid tihti hea happega. Parim piirkonnad on Adelaide Hills ja Padthaway. Väga häid segusid Semilloniga tuleb ka Margareth Riveri aladelt.

Tšiilis kasvatatakse küll enim Semilloni, kuid ekspordiks läheb peamiselt Sauvignon. Parimad veinid tulevad Casablanca piirkonnast, lihtsamad, kuid ka väga head veinid tulevad soojemast Curico Valleyst. Tšiili veinide puhul tuuakse välja hea hinna ja kvaliteedi suhe.

Suur osa Tšiili Sauvignonidest ei ole n-ö päris õiged, need on valmistatud Sauvignon Verti ja Sauvignonasse’i marjadest. Need on küll väga sarnased marjad, aga ei ole päris ikka need õiged. Veinid on vähem aromaatsed. Tänaseni leidub paljusid selliseid Sauvignon Blance.

Ameerika Ühendriikides on Sauvignon Blanc levinuim Californias, kus seda enamasti nimetatakse Fume Blanciks. Ka Washingtoni ja Texase osariigis on Sauvignonil veinitoodangus eriline roll. Toodetakse nii mahutoodet kui ka erilisemaid, täidlasemaid ja kreemjamaid, puuviljanootidega variante. Lõuna-Aafrika Vabariik on väga hea Sauvignon Blanci maa, vein on hinnatud ja seda eriti viimasel kümnendil. Aroomis on rohkelt nõgest, sparglit ja karusmarja. Veinid on kerged, värsked ja lihtsalt joodavad. Parim Stellenboschi aladelt ning korjest ühe-kahe aasta vanusena. Valmistatakse nii värskeid kui ka tammevaadilaagerdusega veine, mõnevõrra ka magusaid. Taas on veinidel väga hea hinna ja kvaliteedi suhe.

Erilisi ja häid Sauvignone leidub ka veel Argentinas (Salta), Austrias, Hispaanias ja muudeski riikideks, kuid need on ikka pigem erandid.

Sauvignonid sobivad suurepäraselt juustude, mereandide, valge ja punase kala kõrvale. Juuakse jahutatult serveerituna Bordeaux-tüüpi klaasidest.

Head Sauvignon Blanci avastamist!

Kristjan Peäske:

Sauvignon Blanc viinamarjasordina on nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas nautinud head müügiedu − pakub see viinamarjasort ju enamasti kargeid kuivi ja värskendavaid veine. Samas kasutatakse Sauvignon Blanci ka üllaste Bordeaux’ dessertveinide valmistamiseks (Sauternes ja Barsac). Kliimast lähtuvalt võib maitse varieeruda agressiivsest rohususest kuni magusa troopikani.