Seitse taime, mida sinu keha vajab

Nõges. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Toit annab energiat, lisaks saame elujõudu ja vastupanu haigustele toiduainetes sisalduvatest vitamiinidest, taimsetest toitainetest, ka mineraalainetest ja mikroelementidest. Toitumisteadlane ja Figuurisõprade peaspetsialist Mai Maser kirjutab rohelistest köögiviljadest ja salatitest, mida ei tohiks unustada.

Rohelised salatid ja köögiviljad sisaldavad mitmeid vitamiine ja mineraalaineid, kuid lisaks tuleb hinnata nende klorofüllisisaldust. Klorofüll on antioksüdant ning sellest on kasu vähi ning immuunprobleemide korral, sest see vabastab keha mürkidest ja ergutab punavere tootmist. Lisaks sellele, et klorofüll annab taimele rohelise värvi, on sel mängida oluline roll fotosünteesis, mis aitab taimedel valgusest energiat omastada ning salvestada. Mida rohelisem on taimeleht ja mida rohkem lehti on, seda suurem on klorofüllisisaldus ja seda suurem on selles elujõu varu.

Oluline on ka lehtköögiviljade foolhappesisaldus, mis on ajule ja punaverele oluline ning kindlustab järglaste normaalse kehalise ja vaimse arengu nii looteeas kui ka pärast sündimist.

Spinatit võib pidada delikatesstaimeks. Nopitud spinatilehed on soovitav ära  tarbida paari päeva jooksul, kuna neis sisalduvad väärtuslikud karotenoidid ja foolhape hävivad kiiresti.

Spinatis on palju väärtuslikku: see sisaldab rikkalikult antioksüdante, nendest C–vitamiini ja karotenoide. Rohkesti on spinatis ka joodi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi ja kaaliumi. Väga oluline on spinati rauasisaldus. Seega võib öelda, et spinat on abiks kehvveresuse korral. Ta tugevdab ja kaitseb organismi kasvajate eest, ravib põletikke, südamehaigusi, aitab kõrge vererõhu korral ja viib kehast välja kolesterooli. Spinat aitab ka mälu parandada ning soodustab D-vitamiini sisalduse tõttu luudel kaltsiumi omastada. Spinatimahl aitab kroonilise kõhukinnisuse korral, kuid teda tuleb võtta vähemalt nädal aega lahjendatult veega 1:1.

Lehtedest saab maitsvat suppi, salatit, pirukatäidist, kotlette, mahla jm.

Peterselli kasutatakse käharpeterselli erkrohelisi lehti ja aedpetersselli lehti. On olemas veel juurpetersell. Petersellilehti kasutatakse värskelt, kuivatatult, külmutatult ja marineeritult. Petersellis on rikkalikult A-vitamiini ja palju rauda. Selles on ka kaaliumi, kaltsiumi ja fosforit ning vähem C-vitamiini. Hinnatud maitserohelisena on see üheks rauaallikaks, on ergutava toimega, tõstab isu ja soodustab seedimist. See on ka vett väljaviiva toimega.

Aedselleril on kolm vormi: leht-, vars- ja juurseller. Lehtsellerit oleme harjunud kõige rohkem kasutama salatisse, suppidele, praadide juurde. Selleris on karotenoide 2 korda rohkem kui porgandis, selles on kaaliumi, joodi ja seleeni, mis kõik on organismile vajalikud. Vitamiine on suhteliselt vähe, kuid on B-grupi vitamiine, E ja C-vitamiini.

Juurselleris on rohkem mineraalaineid, kuid ka palju eeterlikke õlisid, mis annavad spetsiifilise maitse. Seda kasutame rohkem supijuurena. Varssellerit on hakatud viimasel ajal rohkem sööma salatites.

Seller parandab isu  ja on soovitav podagrahaigetele, aitab kehast vett välja viia, ergutab maomahla teket ja vähendab valu haavandite korral, sobib veresoonkonna ja südamehaiguste korral, stimuleerib suguhormoonide produktsiooni, ergutab ainevahetust, ei anna kaloreid ja sobib hästi ülekaalulistele. 

Porrulauk on tuntud maitseköögiviljana, millel on haigusi ennetav toime. Selles on vajalikud vitamiinid olemas, kuid väikeses hulgas. Olulisem on eeterlike õlide sisaldus ja sellepärast on sel teatud põletikuvastane toime. Porrus on kaaliumi ja kaltsiumi. Kiudainetesisalduse tõttu on see seedimise korrastaja. Maitselt on porru leebem kui sibul ja mõnele sobib see sellepärast paremini. Porrulauk sobib külmetushaiguste korral toidule lisamiseks, sest lahtistab röga. Samuti sobib porru seedimise korrastajana, ergutab maksa-, sapipõie- ja neerutalitust, ravib liigesepõletikke ja reumat, vähendab stressi. Haiguste korral sobib rohkem toore porrulaugu söömine või mahlana joomine.

Kõrvenõges on vanast ajast tuntud ravimtaim ning seda võib lisada kõikidesse toitudesse ja küpsetistesse. Tugevdava ja energiatandva jõu annab nõgesele suur C-vitamiini sisaldus ja lehtedes ja juurtes olevad glükosiidid, nagu histamiin, sipelghape jt. Selles on ka  karotenoide, B-grupi vitamiine, rohkesti rauda, kaaliumi ja kaltsiumi. Saunas nõgestega viheldes kiireneb vereringe ja leevenduvad reumavalud ning teised liigesvalud. Nõgeseteega saab ergutada ainevahetust, tõsta toonust, leevendada põletikke ja allergiat. Kuid nõges ei sobi neile, kellel on verehüübivus kiirenenud. Nõgeselehti saab kasutada värskelt, aga ka kuivatada, külmutada või hapendada.

Maapirn e topinambur sarnaneb kartuliga, kuid ei sisalda tärklist, vaid inuliini. Inuliin on liitsuhkur ja annab maapirnile veidi lääge maitse. Maapirn on haiguste ennetaja. Selle lehti kasutatakse vanniks halvatuse, insuldi ja infarkti korral ning liigestesse kogunenud soolade väljaajamiseks. Mugul sobib söömiseks suhkruhaigetele, sobib toorsalatitesse, ahjus küpsetamiseks, vokiroogadesse, ka mahla valmistamiseks.

Maapirni head omadused on immuunsüsteemi tugevdamine, ainevahetuse kiirendamine, soodustab kaltsiumi imendumist, ravib haavandeid, väldib kõhukinnisust.

Toores küüslauk sisaldab rohkesti erinevaid ensüüme (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, terpeenid), mikro- ja makroelemente (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask, mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikke õlisid ja teisi ühendeid, mis muudavad ta peaaegu universaalseks ravivahendiks. Küüslaugus olevad mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad südamelihase jõudlust. Ta ergutab ja suurendab immuunsüsteemi tegevust. Küüslaugul on antibakteriaalse mõju kõrval ka kasvajatevastane toime. Katsed on näidanud, et pidev küüslaugu söömine hoiab ära veresoonte lupjumise ja soodustab põie-, neeru- ja sapiliiva ning sapikivide lagunemist, puhastab verd kahjulikest ainevahetusjääkidest

Küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, mistõttu piisab hea toime saamiseks 1-2 küünest päevas.