Külmad hispaanlased, mis sobivad suvesooja

Peep Moorast Foto: Erakogu

Sommeljee ja veiniajakirjanik Peep Moorast tutvustab oma esimeses veiniloos Hispaania valgeid veine, mis passivad suveaega ideaalselt.

Hispaanlased ja külmad, küsite te kõik. See ei saa ju nii olla?!

Jah, ilmselt on teil õigus. Kuid kui rääkida Hispaania valgetest veinidest, peavad need kindlasti olema külmad, sest suvesooja sobivad need just nii.

Viimane aastakümme ongi pannud maailmakaardile ka Hispaania valged veinid ja kuulsad punaveinid Priorat, Rioja või Ribera del Duero on saanud endale uued võistlejad. Valge vein ja Hispaania võib tunduda nii mõnelegi üllatuslik seos, kuid tegelikult asuvad paljud sealsed veinikasvatuspiirkonnad kõrgel mägedes või mererannikul, kus on jahe, ja see sobib valgele veinile hästi. Kuumad päevad aga aitavad neile anda imelise küpse aroomi ja täidluse, mida muidu on külmas kliimas raske saavutada. Liiati lisavad valgete veinide võidukäigule hoogu sealne veinitööstuse moderniseerimine ja moodne teadus.

Palavaga parem kui šampanja

Kõige kuulsam Hispaania valge vein on cava. See traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuvein tuleb peamiselt Penedesist Katalooniast, 30–40 kilomeetri kauguselt Barcelonast, ja ületab kuumal suvepäeval ka oma Prantsuse vanema venna šampanja, sest on ilmeksimatult karge ja katalaanilikult särtsakas. Lühidalt, iseloomuga nagu Alexandre Dumas’ tegelaskuju Edmond Dantèse kallim Mercédès. See seik «Krahv Monte Cristo» romaanist iseloomustab küll siiski ainult ühte vahuveini tahku, sest cava sobib peentesse salongidesse ja meeliülendavatele ballidele.

Sõna cava tähendab tegelikult keldrit ja selle võtsid joogi tähistamiseks kasutusele tootjad seitsmekümnendatel, et eristuda Prantsuse vanemast vennast – nimelt kutsuti seda vahuveini varem Hispaania šampanjaks. Kuigi cava’t võib teha kaheksas piirkonnas üle Hispaania, tuleb valdav osa Katalooniast ning sealsed suured veinimajad nagu Freixenet ja Codorniu valitsevad poeriiuleid üle maailma. See ei kahanda väiksemate tootjate pingutusi – minu arvates on cava tase palju ühtlasem kui Prantsuse kuulsa šampanja oma. Isegi nii, et joogimargis eksida ei ole võimalik.

Kindlasti on vaja cava nautimiseks kuuma ilma. Sellist, mis paneb kellad dalilikult sulama nagu Kataloonias Figuereses Salvador Dali muuseumis ühel tema maalil. Cava on ideaalne aperitiiv, kuid selle happesus ja särtsakus lubavad jooki serveerida ka kogu õhtusöögi vältel. Näiteks cava märkega brut nature on ideaalne kaaslane nii valgele kui ka punasele lihale.

Rueda on levinuim Hispaania valge vein – seda ka meie poeriiuleil –, ning tuleb Hispaania põhjaosast Valladolidi ja Segovia provintsist. Seda valmistatakse Verdejo viinamarjast ja see on täidlane, tsitruseliste nootide ja hea happesusega. Tippveinides on ka ürdisust ja puuviljasust. Samuti on levinud Verdejo segamine Sauvignon Blanciga, mis tõstab veini värskust ja lisab sellele veelgi rohelisi noote.

Et Ruedas võib päevatemperatuuride vahe ulatuda mõnekümne kraadini, korjatakse viinamarjad öösiti, kui temperatuur on kümne kraadi juures – nii säilib marjade kvaliteet ning vein tuleb värske ja särav. Rueda on hea kaaslane linnulihale, selle ürdised noodid klapivad hästi ka salatitega.

Kõige täidlasem valge

Üle ega ümber ei saa Hispaania puhul Riojast – see põhiliselt punase veini piirkond teeb ka silmapaistvaid valgeid veine. Sealsed kõrgemad veiniaiad asuvad üle 700 meetri merepinnast, mis annab viinamarjadele värskuse, oluline on see vaid pudelisse püüda. Levinuim valge veini mari Riojas on Viura – sama viinamari, mida Macabeo nime all kasutatakse cava valmistamisel. Viura kannab endas lillelisi noote ja on ilusa happesusega, mis võimaldab seda kääritada tammevaadis. Tamme kasutamine lisab veinile täidlust ja tanniiniseid karamellinoote. Valge Rioja tahab enda kõrvale linnuliha – ideaalsed kaaslased on grillitud linnuliha ja juurviljad. Et Rioja on täidlaseim Hispaania valge vein, tekitavad grillimisest tulenev mahlasus ja juurviljade magus maitse sellega meeliülendava koosluse.

Maailmale uus valgete veinide piirkond on aga Atlandi ookeanist mõjutatud jahe ja vihmane Galiitsia. See kliima annab värskeid ja  jahutavaid valgeid veine, mis klapivad kenasti mereandidega, kala ja koorikloomad lausa nõuavad seda.

Galiitsia relv on Rias Baixase piirkond ja Albarino viinamari. Albarino on sugulane Rieslinguga ja selle juured tulevad mööda Santiago de Compostela palverändurite teed Põhja-Euroopast. Rias Baixas on üks väheseid Hispaania valgeid veine, kus kasutatakse ainult ühte viinamarjasorti, Albarinot – mineraalset, virsikunootide ja lilleliste aroomidega, kuid väga värsket ja mahlakat. Mägedes graniidil kasvav viinamari annab kõrge happesusega särtsaka veini,  liivastel pinnastel kasvav Albarino pehmema ja täidlasema. Albarinot peab jooma värskena, seistes selle särtsakus hajub.

Kui aga arvate, et valge vein tuleb ainult põhjast, siis eksite. Hispaanial on salarelv lõunast: valgetest viinamarjadest valmistatud  kangestatud vein šerri. Andaluusia kui flamenko kodumaa on andnud maailmale eeterliku iseloomuga ja maheda kangestatud veini, mis sulab suus ja sobib küll pigem vihmasesse sügisesse kamina ette – see on pudelisse vangistatud flamenko.

On nii magusamat kui ka kuivemat šerrit, kuid soovitan just kuiva stiiliga varianti, mis võib vabalt olla sumeda suveöö jook. See aitab liita õhtusöögi tervikuks ja sobib digestiiviks.

Igatahes on Hispaania valge vein särtsakas ja lilleline, selline, mis sobib kuuma ilmaga ja mida peab võtma jää-ämbrist. Külmi hispaanlasi kõigile – tähendab see ju kuuma suve. Olé!


Kolm veinisoovitust

Codorniu Clasico Cava (5+ eurot) – värske ja puuviljane, samas mõnusalt täidlane ja pehme, iseloomult õuna ja valgete lillede aroomidega.

Parés Baltà Cava Brut (10+ eurot) – imeliselt suitsune ja kuiv, kannab endas veinimaja naiselikku stiili ja elegantsust, millele lisanduvad pirnised noodid. On orgaaniline ja hästi viimistletud.

Gaba do Xil Valdeorras DO (10+ eurot) – ilusalt lilleline, pähkliselt täidlane, tsitruseliste nootidega. Veini silti on raske segi ajada, sest kannab piirkonna peamise jõe sildade kujundeid.