Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Vähisöömispidu sumedas augustiöös

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Läks tantsuks: pidu sai õige hoo sisse öötundidel.
Läks tantsuks: pidu sai õige hoo sisse öötundidel. Foto: Jaanus Lensment

August on vähipüügikuu ning Eestiski korraldatakse Rootsis laialt levinud ja kindlaksmääratud kommetega vähipidusid. Proovige teiegi, väikese seltskonnaga pole selleks palju vaja!

Hiiumaa kohvikupäevade raames Orjaku sadamas toimunud Kräftskiva ehk vähipidu oli suuruse ja hästi valitud asukoha tõttu eriti efektne.

Kuna korraldajaks oli põhjamaist elustiili tutvustava sisustuspoe Homeart tiim eesotsas Kairit Kaudrega, oli pidu kommete poolest üsna täpselt skandinaavlaste traditsioone järgiv, sisaldades ohjeldamatut vähisöömist, nalja, laulu ja tantsu. Ehkki kohti oli sada, müüdi need kiiresti välja, samas aga soovitati kutsututel käituda ja tunda ennast nagu hea sõbra korraldatud suvisel kodupeol – kõigiga suhelda ja rõõmsalt kaasa laulda.

Kohale saabunud veidi rohkem kui sajale külalisele jagati saabudes kätte naljakad paberist põlled ja torbikmütsid, mis korraldaja manitsuste ja külaliste elevil kihistamise saatel endale külge sätiti. Kahel vee äärde kaetud pikal valge linaga laual ilutsesid juba punaseks keedetud vähid ja akvaviidipudelid – ning sellega on olulisemad vähisöömispeo komponendid juba nimetatud.

Akvaviit on pikkade traditsioonidega kange Skandinaavia ürdinaps, mille maitse pärineb enamasti köömnetelt, tillilt ja aniisilt. Kokku annavad need paljude meelest üsna jäleda joogi, aga traditsioonid kohustasid seda siiski vähkide kõrvale natuke võtma.

Pärast esimest, samuti traditsioonilist napsilaulu «Helan går» ehk «Põhjani», mida kõik vapralt kaasa laulsid, võis pühenduda söömisele ja sinna kõrvale vastavalt soovile edasi minna koduse sidruninapsi, õlle, veini või puhta selge veega. Ja muidugi kõikide hõrgutistega: vähkide kõrvale pakuti lisaks kohalikule värskele kartulile, Rootsi suurtele ümmargustele keskelt auguga näkileibadele ja ürdivõile ka hõrku aioli’t, keelt alla viivat kreveti-kalamarjasalatit skagenröra ja Västerbotteni juustuga tehtud kukeseenepirukat.

Hiljem jahte ja päikeseloojangut peegeldava sileda vee ääres paljajalu terrassil tantsides tuli tunne, nagu oleks sattunud mõnda Astrid Lindgreni raamatusse – pidu stiilis «Bullerby lapsed» kohtuvad «Väikese Tjorveni, Pootsmani ja Moosesega» (ühes teoses oli vähipidu ja teises sadamasillal tantsimine). Rootsilikku meeleolu, küll natuke hilisemast ajast, võimendasid ka aeg-ajalt kõlanud ABBA laulud, entusiastlikult «Õllepruulija» ja teised eestlaste armastatud lood üles võtnud peoseltskond tuletas aga meelde, kus me tegelikult oleme.

Rootsi napsilaulude hiti «Helan gÅr» sõnad

rootsi ja eesti keeles

Helan går,

sjung hopp falleri faderallan lej,

helan går,

sjung hopp faderallan lej

Och den som inte helan tar

han inte heller halvan får

Helan gåååååååår....

... sjung hopp faderallan lej.

Põhjani,

hei hopp faderalla lallallei

põhjani,

hei hopp faderallallei

ja kes ei võta põhjani

jääb teisest ilma niikuinii

põhjaniiiiiiiiii.... (võtmise koht!)

.... hei hopp faderallal lei.

Märksõnad

Tagasi üles