Parimas vormis Põhjaka

Toekas kõhutäis: tomatisupp ürtide ja jogurtiga ning küpsetatud metsseafilee saia ja sidruni-majoneesiga. Foto: Toomas Tuul

Paljudest neist, kes läksid seitse aastat tagasi uudistama, mida tähendab Tallinna-Tartu maantee äärde Mäo kanti püsti pandud silt «Toit», on nüüdseks saanud Põhjaka püsikunded. Juba see näitab, et kolme koka – Märt Metsalliku, Joel Kannimäe ja Ott Tomiku – otsus rajada mahajäetud mõisahoonesse ehedat eesti toitu pakkuv söögikoht osutus igati õigeks.

«Alguses tegime süüa ajutises väliköögis,» meenutab Metsallik. «Raha me kõhutäie eest ei küsinud,  külastajad täitsid südametunnistuse järgi lauanurgale jäetud korjanduskarpi.»

Kinnilöödud aknaaukudega hoone ehituseks ja ennistuseks kulus kolm aastat, kuni 2. juunil 2010 avas Põhjaka külastajatele uksed. Söögikoha menüüs on algusest peale ehedad, kohalikust-kodumaisest toorainest valmistatud, igale aastaajale iseloomulikud road.

«Meie klassikaks on saanud metsseahautis, pasteet ja Napoleoni kook. Kui tegime Napoleoni-vaba kuu, hakkas rahvas nurisema,» muigab kokk ja lisab, et Põhjaka meeskond tahaks küll aina uusi asju menüüsse võtta, külastajad aga küsivad ikka hautist ja keedukreemi-maiust.

Arter otsustas enne Napoleoni koogi (3,6 eurot) mekkimist süüa tomatisuppi ürtide ja jogurtiga (5,5 eurot) ning küpsetatud metsseafileed saia ja sidrunimajoneesiga (8 eurot). Tummise supi muudavad eriliseks Põhjaka ürdiaiast pärit maitsetaimed, hautis aga kujutab endast prae mõõtu einet, mis koosneb kohapeal küpsetatud saiast ja parajalt tuld saanud metssealihast.

Head maitset saab Põhjakalt ka kaasa võtta, ostes leiba, pasteeti, suitsuliha, kitsejuustu, astelpajunapsi, Vormsi käsitööõlut ja sügisest alates ka saia.

Septembrist on Põhjaka avatud kolmapäevast pühapäevani, sest nädala alguses tegelevad kokad hoidistamise ja talvevarude soetamisega.

Kella 15–16 peetakse köögis lõunapausi. Kes sel ajal kohale saabub, võib vahepeal uudistada ürdiaeda ja põlluveeres peetavaid sigu... kuni pole mihklipäeva.