/nginx/o/2010/12/15/484536t1h5d2b.jpg)
Mustus võib koguneda köögis kõikjale ning toiduohutuse tagamisel on kõige kriitilisemateks kohtadeks toidu ettevalmistamise ning säilitamise pinnad.
Neli kohta köögis, kuhu koguneb kõige rohkem mustust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Julija Koltsova poolt veterinaarmeditsiini eriala lõputöö raames teostatud uuringutest Tartu ühiselamutes elavate üliõpilaste köögihügieeniharjumustest ning üldisest köögihügieenist selgus, et tegelikud hügieenialased teadmised ja harjumused olenevad igast üliõpilasest endast ning mitte alati ei väljendunud suurepärased hügieenialased teadmised hügieeniproovide heades tulemustes. Pigem peegeldasid tulemused mingil määral nii kodust hügieenikasvatust kui üldist suhtumist toiduhügieeni, sest köögihügieeni harjumused võetakse reeglina kaasa oma kodudest. Toiduhügieeni tagamisel ongi kõige määravamaks teguriks just suhtumine. Euroopa Toiduohutusameti andmetel sai 2012. aastal ligikaudu 40 protsenti toidumürgistuspuhangutest alguse koduköökidest, mis näitab tõsiseid puudujääke nii toiduhügieeni teadmistes kui harjumustes.
1. Lõikelauad ning muud toidu ettevalmistamise pinnad, mis tunduvad vaadates puhtad ei pruugi tegelikkuses hügieenilised olla. Hügieeni seisukohalt oleks mõistlik soovitada täiesti eraldi lõikelauda toore liha ettevalmistamiseks. Erineva toidu ettevalmistamiseks mõeldud lõikelauad peaksid olema ka erinevat värvi, et nende eriotstarbelisust toonitada.
2. Nõudepesulapp või käsn võib samuti muuta pinnad ebahügieeniliseks. Seega tuleks nõudepesulapid ja käsnad iganädalaselt või iga paari nädala tagant välja vahetada sõltumata sellest, et nad näevad veel päris kasutatavad välja. On selge, et mainitud eriotstarbelised lapid ja käsnad on mõeldud vaid toiduga seonduvate pindade puhastamiseks. Kui tahtlikult või kogemata kasutatakse neid ka nt põrandamustuse eemaldamiseks, on selge, et hügieenivahend muutub otseselt saastajaks.
Kõik toidu ettevalmistamise ning säilitamise pinnad peavad ka koduköögis olema puhtad, kuid eriti oluline on valmistoitudega kokkupuutuvate pindade puhtus. Valmistoidud ei eelda tarbimisele eelnevat kuumtöötlemist ning seetõttu kanduvad pindadel olevad mikroobid kergesti inimeseni.
3. Säilitamispinnad (näiteks külmkapid). Igapäevaselt tuleb külmkapist eemaldada toiduplekid ning -jäägid, mis vastasel juhul võivad muutuda raskesti eemaldavateks või mikroobse saaste otsesteks allikateks. Vähemalt paar korda aastas tuleks ette võtta külmkapi põhjalik puhastamine, mis eeldab toidu eemaldamist külmkapist, külmakapi ülessulatamist ning korralikku pesemist, kusjuures nn kodukeemia kasutamine ei ole ilmtingimata vajalik.
4. Köögivalamu pinnad. Köögi- ning puuvilju ei ole hea pesta valamus, mille pind on näiliselt puhas, kuid mis on tegelikkuses mikrobioloogiliselt saastunud. Valamu pinnaga otsese kokkupuute asemel võiks puu- ja köögiviljad asetada suuremasse sõela ning seejärel pesta neid voolava puhta kraaniveega.