Maa, kus Riesling on kuningas

Idüll: Zell, tüüpiline veiniaedadest ümbritsetud Saksa linnake Moseli jõe kaldal. Foto: SCANPIX

Veinikirjanik Kalev Kesküla nimetas Rieslingut üheks nooblimaks valgeks veiniks. Sommeljee ja veiniajakirjanik Peep Moorast tõdeb, et parimad neist tulevad Saksamaalt Reini ja Moseli jõe kallastelt ning passivad meie köögiga hästi.

Kui uskuda ajaloolisi Tallinna rae ürikuid, tellis iga raehärra endale igal aastal hulga vaate veini Saksamaalt. Olulisel kohal oli Reini jõe äärest pärit vein, nii punane kui ka valge. Seda ilmselt raehärrade päritolu, aga samuti kaubandussuhete tõttu – suur osa meie pealinna kauplemisest käis ju hansaliidu kaudu. Ent tänapäevalgi on Saksamaa me kaubanduses kasvaval kohal ja ehk peaksime veinigi osas heitma pilgu tagasi minevikku. Ning mis võiks veel paremini meie saksapärase köögiga sobituda kui mitte õiged Rieslingud Moseli ja Reini jõe kallastelt.

Rieslingu kuningriik paikneb nende kahe jõe lõunasse avanevatel ja päikesest põletatud nõlvadel, mis tihti meenutavad pigem järsakuid, sest maapinna kalle jõe suunas paneb pea pööritama. Saksa inseneri mõttelaad on viinamarjaaedade vahele viinapuude paremaks hooldamiseks rajanud ka transpordisüsteemid, sest ilma selleta leiaks end kiiresti uperpallitades jõevoogudest. Aga just sellised kruusased ja kiltkivised järsakud, millel ei püsi ka muld, annavad seal parimaid veine.

Rieslingu saadikud maailmas

Et Saksamaa veiniaiad on maailma ühed põhjapoolsemad, on vaade lõunasse oluline, sest ilma selle ja jõe soojendava mõjuta viinamari seal ei valmiks. Parimad maatükid asuvadki jõele lähemal, sest jõevette kogunenud soojus võimaldab viinamarjal paremini küpseda.

Kumba aga eelistada, Reini või Moseli Rieslinguid?

Kuigi Saksamaal on veinipiirkondi rohkem, on just need kaks, Mosel ja Reini-äärne Rheingau, Rieslingu saadikud maailmas ning ka tuliseimad konkurendid. Iga tootja võrdleb end ennekõike teise piirkonna väärtuste ja veiniomaduste kui üleaedse võistleva veinimajaga. Ja kui erinevad need tegelikult on!

Moseli Riesling kannab endas õrna aromaatset puuviljasust, imelist happe ja magususe tasakaalu ning on madalama alkoholisisaldusega. Sellele on iseloomulikud peened nüansid nagu tsitruselised noodid, õunasus ja mahlakus. Rheingau Rieslingu loomus avaldub aga jõulises lillelises aroomis ja maitsebuketis, see on mineraalne ja värske. Vastandina Moseli helekollastele-rohekatele veinidele on Rheingau omad värvilt pigem tumedad õlgkollased.

Magusa kumaga stiil

Mõlema veinipiirkonna Rieslingud võivad aga keldris küpseda aastakümneid. Isegi halvad aastakäigud on paari-kolmekümne aasta pärast hoopis paeluvamate nootidega. See siiski ei tähenda, et noor Riesling juua ei kõlbaks, vaid hoopis seda, et veini iseloom muutub ajaga tunduvalt. Küpsedes-vananedes saab Rieslingu värv tumedamaks, veinis olev värskus, tsitruselisus-puuviljasus ja hape kaovad ning avalduvad täidlasemad suitsused, pähklised ja petroolised noodid. Vein muutub tegelikult 180 kraadi – noorest ja elavaloomulisest saab kogenud ning peen.

Saksa veinid kannavad kahjuks ajaloolist taaka, mis tulenes riigi veiniseaduse muutmisest 1970ndail. See keskendus suurtootjate survel kvantiteedile, mille järel «Sinine nunn» vallutas maailma poeletid, kvaliteetsed Rieslingud jäid tagaplaanile ja tänaseni peavad veinimajad võitlema ettevaatliku suhtumisega Saksa veini kui magusasse sahvti.

Teisalt on just õrn, läbikumav magusus ühine nimetaja, millega sakslaste veinistiil muu maailmaga võrreldes silma paistab, ning eestlastele hirmutav sõna «hapu» ei ole Moseli ja Rheingau veinide puhul sugugi esimene maitseomadus. Seejuures tuleb põhjapoolsel veinimaal teinekord happe peitmiseks ka suhkrut lisada, muidu jääks vein liiga hapu ja õhuke. Samas on sealsete Rieslingute happesus see, mis muudab veinid imeliseks ja võimaldab neid pikaajaliselt säilitada. Hea «mooseli» või Rheingau rislingu maitsenüansirikkus sobib ideaalselt meie sealiha-hapukapsa ja valge mageveekala, aga ka lõhe, eriti suitsulõhega.

Kolm veinisoovitust

Dr L Riesling (5+ eurot) –Dr. Looseni veinimaja omanik Ernst Loosen on Rieslingu veinide eestkõneleja kogu maailmas, vein aga sissejuhatus Moseli piirkonda. Aroomis on puuviljaseid ja marjaseid noote, maitses värsket happesust. Vein on elav ja imeliselt mahlakas, sobitub hästi aperitiiviks ja kergete külmade roogade juurde, kuid kannab välja ka linnu- ja sealihast pearoad.

Kloster Eberbach Riesling Feinherb (10+ eurot) – vein Saksamaa ühelt vanemalt veinivalmistajalt 12. sajandist, milles on Rheingau äratuntavat aromaatsust ja lillelisust. Võrreldes Moseli vürtsika happesusega on maitse täidlane. Hea kergete liha- ja pastaroogadega.

Prüm Riesling Kabinett (10+ eurot) – üks esinduslikumaid Saksa veinimaju ja Moseli piirkonna lipulaevu. Selle Rieslingud kannavad endas Moseli magusamat stiili koos imelise mineraalsuse ja happega. Aroomis tuntav õunasus, sobitub kenasti suitsulõhe- ja forelliga, samuti valge mageveekalaga. Vein kestab keldris vabalt veel viisteist aastat.