Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Toitumisspetsialistide kümme nõuannet, kuidas lapsi tervislikumalt toituma panna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

16. oktoobril tähistati üleilmset toidu päeva, et pöörata tähelepanu toidu ja toitumisega seotud probleemidele. Lapsi tervislikult ja tasakaalustatult sööma saada on omaette väljakutse. Mida teha, kui lapse toitumisharjumised pole kiita ja laps ise pole muutustega nõus?

Noores eas kujunenud harjumused jäävad tihti meid mõjutama terveks eluks. Selleks, et neid varakult muuta on Nestlé toitumisspetsialistid kirja pannud kümme tõhusat reeglit, mida jälgides aitad kaasa sellele, et võsuke saaks kätte kõik kasvamiseks vajalikud toitained, vitamiinid ning mineraalid.

Ära unusta hommikusööki. Mitte asjata ei öelda, et hommikusöök on päeva tähtsaim toidukord. Lapseeas omandatud toitumisharjumusi on täiskasvanuna väga raske muuta. Kusjuures hommikusöök ei pea tähendama midagi keerulist ja aeganõudvat - ka klaas piima ja banaan on piisav, et lõunani energiatase üleval hoida.

Hoia käeulatuses tervislikud suupisted. Kõik lapsevanemad teavad, et lastele meeldib näksida. Laua peal pidevalt saadaval olevad kommid või küpsised on aga väga madala toiteaineväärtuse ning kõrge kalorisisaldusega. Kuigi nende asendamine puuviljade ja pähklitega ei muuda veel laste harjumust pidevalt midagi näksida, tagavad need vähemalt vajalikud ja kasulikud toitained.

Paku mahla asemel vett. Mahlade või magustatud jookide asemel anna oma lapsele vett. Kuigi mahlas on kasvava organismi jaoks küllaliselt energiat ja ka mõned kasulikud toitained, peaks janu korral esimene valik olema siiski vesi.

Kasvata oma toit ise. Juurviljade ja maitsetaimede kodus kasvatamine on suurepärane viis näitamaks lastele, kust toit pärineb. Uuringud näitavad, et lapsed söövad palju suurema hea meelega juurvilju, mida nad on kasvamas näinud või lausa ise istutanud. See tekitab neis uudishimu ja tungi ka ise järele proovida. Kui kodus aeda ei pole, piisab ka paarist potitaimest aknalaual.

Söö koos lastega. Peale rasket tööpäeva on suur kiusatus oma taldrikule kuhjatud söögiga lihtsalt diivanile maanduda. Koos lastega söögilaua taga einestamine aitab neil kujundada regulaarselt söömisharjumust, arendades sealjuures ka suhtlemisoskust.  

Kaasa lapsi söögitegemisel. Lapsed söövad palju suurema hea meelega toitu, mida nad on aidanud ise valmistada. Seo neile ette põll ja pane nad end kasulikena tundma. Vanematele lastele võib anda lausa nii palju vabadust, et kord nädalas nende hooleks usaldada kogu perele söögi valmistamine.

Õpeta lapsed aeglasemalt sööma. Kiirustamata söömine on suurepärane viis, kuidas juba noores eas kehakaal kontrolli all hoida. Selgita oma lapsele, et täiskõhutunne võib tihti tulla viivitusega. See manitseb neid aeglasemalt sööma ja korralikumalt mäluma.

Ole loov. Lapsed õpivad maailma tundma mängu kaudu. Miks mitte muuta ka söömine mänguliseks? Juurviljade ja marjadega saab teha vahvaid kaunistusi nii neid kujunditeks lõigates kui ka lihtsalt toidule fantaasiarikkalt laotades.

Tea, millal on küllalt. Kuigi lastel on kaasasündinud võime lõpetada söömine just siis, kui neil kõht täis on, peaks lapsevanem siiski õpetama oma keha kuulama ja söödud toidukoguseid hindama. Kas mu kõht on juba täis? Kas mul hakkab paha kui ma veel küpsiseid söön?

Ära anna alla. Tavaliselt peavad lapsed uut toitu vähemalt 7-10 korda proovima, enne kui see neile meeldima hakkab. Seega ei tasu uute maitsete tutvustamisel ennatlikult alla anda. Hea taktika lapsi vaheldusrikkamat toitu sööma saada, on neile selgitada, et uute asjade proovimine tähendab suureks kasvamist. Teine hea nipp on lasta lapsel toidupoes tervislike lisandite seast valik teha.  

Tagasi üles