Lugeja küsib: kas liigne porgandite söömine teeb tõesti naha oranžiks?

Foto: SCANPIX

«Olen kuulnud, et kui süüa väga palju porgandeid, võib see muuta nahatooni oranžikaks. On see tõsi?» uurib lugeja portaalis YouBeauty. 

Vastab toitumisnõustaja ja fitnessiekspert Rebecca Scritchfield

Kummaline küll, aga nii see tõepoolest on. Tegelikult võib iga beetakaroteenirikka toidu söömine põhjustada karotenodermiat, mis muudab naha kollakakas või oranžikaks. Sama seisundi võib esile kutsuda maguskartuli või suvikõrvitsa liigtarbimine.

Põhjus seisneb selles, kuidas beetakaroteen kehas laguneb. Kui sa seda sööd, muundub beetakaroteen A-vitamiiniks, mis on rasvlahustuv vitamiin. See tähendab, et liigne toitaine, mida keha ära ei kasuta, säilib keharasvas, eriti nahaaluses rasvakihis.

Kuid naha toonimiseks ei piisa vaid paaripäevasest porgandisöömisest. Et midagi sellist juhtuks, tuleks süüa väga palju beetakaroteeni pikema aja vältel. Karotenodermia lööb enamasti välja neil, kes on väga piiratud toitumisega või neil, kel on toitumishäire ja kes söövad suurtes kogustes puuvilju ja aedvilju, aga ei söö piisavalt teisi toitusid. Kergemini võib nahatooni muutust märgata neil, kel on väga hele nahk, kuid see võib juhtuda iga nahatüübi puhul.

Kui sööd tervislikult ja mitmekülgselt, siis saad sellest ainult kasu ja pole ohtu, et hakkaksid välja nägema nagu Oompa Loompa. A-vitamiin on väga võimas antioksüdant, mis hoiab rakke kahjustuste eest, toetab immuunsust ja kaitseb vananemismärkide varajase tekke eest. See on oluline ka silmatervisele ja teeb naha kauniks. A-vitamiini tarbimine võib aidata kortsude tekkimist edasi lükata.

Teisisõnu pole mõtet vältida oranžide ja punaste viljade söömist – need on tervise ja ilu seisukohast hädavajalikud. Oht, et selle tagajärjel võiks su nahk oranžiks muutuda, on ääretult väike.