TAI: kartulit puudutav soovitus vajab põhjalikku analüüsi

Riiklikult kinnitatud toidupüramiid. Foto: TAI

Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon on välja töötanud uue toidupüramiidi, mis ajakirjades Pere ja Kodu ning Naisteleht toodud väidete alusel justkui lükkaks ümber seni kehtinud toidupüramiidis toodud seisukohad. See ei ole siiski tõene, kirjutavad Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudist ja Sirje Vaask Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudist.

Nimelt on avaliku sektori teavituse ja arvestuste aluseks endiselt 2006. aastal välja töötatud püramiid. Riiklike soovituste alusel õpetatakse lapsi lasteaedades ja koolides, arvestatakse koolitoidu energiasisaldusi ning nende põhjal annavad tõenduspõhiseid soovitusi ja juhiseid oma patsientidele õed ning arstid.

Mis üldse on oma olemuselt toidupüramiid?

Toitumissoovitused (nutrition recommendations) annavad soovitusi toiduenergia, põhitoitainete, vitamiinide ja mineraalainete päevaseks tarbimiseks. Need soovitused põhinevad vaid teaduslikel ja kliinilistel uurimistulemustel. Soovitused antakse edasi numbritena päevaseks keskmiseks tarbimiseks nii makro- kui mikrotoitainete kaupa. Eesti toitumissoovitused pärinevad aastast 1995, uuemad töötati välja aastal 2006.

Toidusoovitused (food based dietary quidelines) annavad toitumissoovitused edasi toitude kaudu, sest inimestel on igapäevases elus keeruline pidevalt toitu soovituslikesse toitainete numbritesse ümber arvestada. Maailmas kasutatakse palju erinevaid mudeleid, et inimestele tasakaalustatud toitumise põhimõtteid selgitada. Enamlevinud on toidupüramiid, ent kasutatakse ka veel toiduringi, toiduvurri, taldrikul põhinevat esitlust ja ka valgusfoori kujundit.

Samal ajal on ka paljud erialad mujal maailmas töötanud välja oma soovitused. Näiteks kardioloogide soovitused tulenevad eelkõige sellest, et vähendada südamehaigusi; reumatoloogide soovitused eelkõige sellest, et vähendada liigesehaigusi ja osteoporoosi; rasedate ja imikutega tegelejad rõhutavad oma soovitustes foolhappe olulisust ning avaldatud on veel mitmeid alternatiivseid soovitusi jne.

Erialasoovitustega samaväärseks saab pidada ka hiljuti esitletud Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni toidupüramiidi. Nende juhiste avaldamine ei tähenda, nagu muudaks need kehtetuks hetkel Tervise Arengu Instituudi materjalides ja aadressil www.toitumine.ee avaldatud püramiidi.

Seega võib inimene saada erisugust, kohati ka vastukäivat informatsiooni sellest, mida oleks parim oma tervise heaks teha.

Mis eristab riiklikke toidusoovitusi?

Soovituste koostamisel, mis on välja töötatud riigi- ja avaliku sektori poolt, on arvestatud eelkõige tõenduspõhisusega ja tehtud koostööd paljude oma eriala esindajatega ning need arvestavad erinevaid toitumisega seotud probleeme ja aspekte terviklikult.

Riiklike toidusoovituste koostamisel arvestatakse ka meie kliima, kohapealse põllumajanduse, elanikkonna sissetulekute ja tarbimisharjumustega, aga ka ohutuse küsimustega ning leitakse soovitatavad lahendused, mis kõige enam vastavad meie keskkonnale, inimeste võimalustele ja harjumustele.

Võrreldes erinevaid püramiide, on olulised põhimõtted neil siiski sarnased – liikumise vajalikkust on rõhutatud ka riiklikus püramiidis, samuti täisteraviljade, puu- ja köögiviljade ning kala olulisust meie toidulaual. Liha, maiustusi, lisatavaid toidurasvu ja rafineeritud tooteid tarbitakse Eestis enam kui on soovitatav ja mõlemad püramiidid toetavad suunda, et neid tarbitaks vähem või tehtaks toidurühma siseselt õigemaid valikuid.

Kartul on meie toidulaual esikohal

Uuringud on näidanud, et toitumisharjumuste muutmine on pikaajaline protsess ning see peaks toimuma pigem väikeste muudatustena tervislikuma toidu suunas, mitte kardinaalselt.

Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute andmetel on Eesti inimese toidulaual esikohal just kartul, millele järgnevad piim ja leib. Seetõttu vajab kartulit puudutav soovitus kahtlemata väga olulist teaduskirjanduse analüüsi ja põhjendatust, enne kui kuulutada kartul n-ö rämpstoiduga ühte gruppi kuuluvaks.

Kartul on meile oluliseks C-vitamiini ja kaaliumi allikaks, mis arvestades meie suurt naatriumitarbimist ja kõrget suremust südame-veresoonkonnahaigustesse on väga oluline. Samuti näiteks kala tarbimise soovituse andmisel tuleb arvestada selle võimalikku saasteainete sisaldust. Inimese energiavajadus sõltub ikka peamiselt viiest komponendist: sugu, vanus, pikkus ja kaal ning kehaline aktiivsus.

Loomulikult on toidupüramiid ajas arenev sümbol ning uute teadusuuringute tulemuste valguses võib olla vajadus üle vaadata ka soovitused ja juhised. Teiste arenenud riikide eeskujul kavandab Tervise Arengu Instituut iga viie aasta möödudes riigi poolt tunnustatud soovituste ja juhiste ülevaatamist ning sellega on järjekordselt kavas alustada aastal 2011.