/nginx/o/2015/01/27/3712271t1h9a83.jpg)
Veiniajakirjanik ja sommeljee Peep Moorast räägib seekord hoopis Šoti viskist, abiks Glenfiddichi viskimaja saadik Ian Millar.
Tellijale
Kange jook kiltide, järvede ja kanarbiku maalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viski ja Šotimaa on peaaegu sünonüümid. Ning pole ka ime, et viski on välja mõeldud just Šotimaal – vihmane, udune ja jahe kliima lausa nõuab joogiks midagi kangemat ning turbaselt äkilist. Viski, teravilja meskist (lihtsustatult õllest) destilleeritud ja tammevaatides küpsenud alkohol, aga seda ju ongi.
Minu esimesele küsimusele, kuidas siis ikkagi on õige viskit juua, vastab Ian Millar muheledes ja säde silmis, et viski on jook, mida juuakse koos sõpradega. Ja lisab, et paljud küll nimetavad end viskiekspertideks, kuid tema seda enda kohta öelda ei julgeks, sest talle on viski lihtsalt kirg. Ian on töötanud paljudes viskimajades, kuid viimased aastad on ta Glenfiddichi viski saadik maailmas. Just õige mees tutvustamaks Šoti viskide hingeelu.