Aeglase kasvuga vanade suhkrurooliikide mahlast saadud täistoor-roosuhkur. Kasvatatakse looduslikult mägedes, väga viljakas pinnases. Tegemist on kõige vähem töödeldud roosuhkruga, millesse on jäänud rohkesti toitaineid. Sisaldab kaltsiumi, rauda, magneesiumit, mangaani, tsinki, kroomi, fluori, kaaliumi, räni ja fosforit. Lisaks vitamiine A, B1, B2, B3, B6 ja E. Indiaanisuhkrust on leitud ka 19 aminohapet, neist kuus on organismile asendamatud.
Umbes 70 protsenti maailma suhkrutoodangust valmistatakse suhkruroost, 30 protsenti aga suhkrupeedist. Lisaks suhkru tootmisele tehakse suhkrupeedist ka rafineerimata suhkrupeedisiirupit. Selleks keedetakse viilutatud suhkrupeeti mitmeid tunde, seejärel pressitakse keedusest välja mahl, mida kontsentreeritakse seni, kuni saadakse paks tume siirup, mille konsistents sarnaneb meega. Kuna keemilisi protsesse ja lisaaineid ei kasutata, on tegemist loodusliku tootega, mis on rafineeritud suhkruga võrreldes tervislikum. Kasutatakse magusa leivamäärdena, lisaks kastmete, küpsetiste ja magustoitude valmistamiseks.
Fruktoos ehk puuviljasuhkur
Lauasuhkrust 1,2 – 1,7 korda magusam. Puhas fruktoos on valge ja lõhnatu kristalne aine, mis lahustub hästi vees. Fruktoosi leidub rohkesti mees, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades.
Evolutsioon on imetajate elu rajanud glükoosile ning glükoosi saame tärklisest. Teisi lihtsüsivesikuid (fruktoos ja galaktoos) vajab inimene igapäevaselt vähe. Meie ainevahetus ei talu pikka aega ülemääraseid fruktoosikoguseid, sest need häirivad maksas glükoosi ainevahetust. Tavalise suhkru asendamine toitudes ja jookides fruktoosiga tekitab ainevahetuses ebanormaalse olukorra, mis võib viia tervisehäireteni. Fruktoos imendub seedekulglas üsna aeglaselt, seepärast võivad suured fruktoosikogused põhjustada seedehäireid. Samuti on kindlaks tehtud, et suurte fruktoosikoguste pidev tarbimine suurendab veres nii triglütseriidide kui ka kolesterooli hulka, soodustab rasvumist ning tõstab vererõhku, suurendades sel viisil südamehaiguste riski.