Tulevikumajad: kuidas me elama hakkame?

Lasnamäe. Foto: Toomas Huik

Tallinnas kogunes nädalavahetusel Euroopa arhitektide nõukogu (Architects' Council of Europe) peaassamblee, mis tähistas ühtlasi oma 25. aastapäeva. Postimees arutles nõukogu liikme, prantsuse arhitekti Lionel Dunet’ga, missugune peaks olema tuleviku kodu.

Missugused saavad olema tuleviku eluruumid, majad, elurajoonid? «Ajad on muutunud, nagu ka inimeste vajadused. Traditsiooniline perekond pole enam elu keskpunkt. Tekkinud on uus perevorm, kärgpere: see tähendab, et nädalavahetuseti võib ühte korterisse koguneda viis last, nädala sees vaid kaks või isegi üldse mitte ühtki. Või siis pered, kus ühe katuse all elavad noored täiskasvanud koos vanematega. Elutingimused peavad nende vajadustega kohanema,» kõneles arhitekt.

«See, millest me täna räägime, on smart housing – tulevikumajades mängib järjest suuremat rolli tehnoloogiline innovatsioon,» märkis Dunet.

Mis saab eeslinnadest oma väikeste ühepereelamutega? «Tulevikus võiks neist kujuneda omaette väikesed linnakud, kuna inimesed teevad järjest rohkem kaugtööd, pole tarvis igal hommikul kontorisse tormata. Väga oluline on ka energia- ja keskkonnasäästlikkus, nii et ajad, kus tööle- ja kojusõidule kulutati hulk ressurssi, on möödas.»

«Tulevikus on töö- ja elamiskoht võimalikult üksteise ligidal Nii-öelda terviklik linn, kus kõik vajalik on käe-jala juures või äärmisel juhul jalgrattasõidu kaugusel, on kindlasti üks tervitatav tulevikuvisioon. Nii et suurlinn koosneb tegelikult pisikestest omaette linnakestest,» rääkis ta.

Magalarajoonidele ennustas Dunet kadu. «Suure osa neist võiks lammutada, ülejäänu kujundada samuti selliseks iseseisvaks väikeseks linnakuks, kus oleks nii elamise, töö kui ka vaba aja veetmise võimalused ja palju rohelust.»