/nginx/o/2015/04/22/3990317t1h6f57.jpg)
Tervisetrendid heidavad valge suhkru kõrvale ja ühe «loodusliku» magusainena on popiks saanud kookossuhkur. Üheks põhjuseks, miks kookossuhkur on menukaks saanud, võib tõenäoliselt pidada selle pealiskaudset seostamist kookosrasvaga, mille tervislikkust väga palju kiidetakse.
Kookossuhkrut ei tehta aga kookospähklitest, vaid kookospalmi õite nektarist. Nektari keetmisel vesi aurustub ja tekibki tahke toode, mida tuntakse kookossuhkruna, selgitab Hello Healthy.
Kookossuhkrul on kerge karamelli maitse, mida valgel suhkrul ja teistel magusainetel ei ole. Toitainete poolest sarnaneb see tavalisele suhkrule ning ühes teelusikatäies võib olla umbes 16 kilokalorit.
Kookossuhkru pooldajad väidavad, et see on teistest magustajatest toitainerikkam, kuid tavatarbijale pole sellest suurt kasu. Siin on kolm väidet kookossuhkru kohta ja selgitused, miks need ülistuslaulud tavalist inimest suurt ei puuduta.
«See on «naturaalsem» kui töödeldud valge suhkur.»
Kookossuhkrust kõneldes mainitakse sageli sõnu nagu «naturaalne», «puhas», «töötlemata», «rafineerimata», kuid kõigest sellest pole suurt tolku arvestades seda, mis toimub siis, kui suhkrut süüa. Nii lauasuhkruid kui kookossuhkrut saadakse taimse vedeliku kuumutamisel ja tulemuseks on sahharoos. Lauasuhkur on 99,9 protsendi ulatuses sahharoos, kookossuhkur 70-80 protsendi ulatuses. Ülejäänu kookossuhkrus moodustab vaba glükoos või fruktoos. Nagu me teame, laguneb sahharoos süües glükoosiks ja fruktoosiks.
«Sel on madalam glükeemiline indeks.»
Võrreldes lauasuhkruga, mille glükeemiline indeks on on 60, on kookossuhkru glükeemiline indeks 35, seega peetakse seda madala glükeemilise indeksiga magusaineks. Glükeemilise indeksiga mõõdetakse, kui kiiresti süsivesikud pärast söömist glükoosiks lõhustuvad. Kõrge glükeemilise indeksiga toitude söömise tagajärjel läheb veresuhkru tase väga kõrgeks ja sellele järgneb ka järsk langus, madala glükeemilise indeksiga toite süües veresuhkrutase nii palju ei kõigu või ei kõigu üldse. Teoorias võib selle teadmise järgmine tunduda mõistlik, kuid praktikas on see keeruline, sest ei anna mingit ülevaadet kõikide teiste toiduainete kohta, mis ühe toidukorraga ära süüakse. Näiteks jood ära ühe koolajoogi ja veresuhkru tase tõuseb märgatavalt. Kui sa aga sööd selle limonaadi kõrvale ühe kõvaks keedetud muna ja viilu täisterasepikut, siis veresuhkru tase ei tõuse nii kõrgele, sest seda aeglustavad valgud, rasvad ja kiudained. Nii ongi tavatarbijal mõistlikum pöörata tähelepanu hoopis toitudele kui magusainele.
«See sisaldab kaaliumi, magneesiumi, B-vitamiine, tsinki, rauda ja aminohappeid.»
Tore! Aga need väited jätavad täiesti tähelepanuta fakti, et nende (pärast töötlemist alles jäänud) toitainete kasulikul hulgal kättesaamiseks peaks ära sööma väga palju kookossuhkrut. Palju parem ja lihtsam on neid kätte saada puuvilju, aedvilju, teravilju ja lahjat liha süües. Kindlasti ei maksa eeldada, et toitaineid peaks otsima magusainest, seega pole mingit põhjust vahetada kristallsuhkrut kookossuhkru vastu.
Kui tunned huvi teistsuguse maistega magusaine vastu, pole loomulikult põhjust, miks sa ei võiks seda proovida. Kui aga pöörad suurt tähelepanu tervislikule toitumisele, tasub vaadata mujale, sest lähemalt uurides on selge, et kookossuhkur on väga sarnane tavalisele suhkrule ja seda tuleks tarbida mõõdutundega.