Kui esmapilgul võib tunduda, et gluteenivaba dieet tähendab loobumist oma lemmikkookidest, siis õnneks see nii ei ole. Ka ilma nisujahuta saab valmistada imemaitsvaid küpsetisi.
Tõsi, me oleme harjunud riisi, hirssi või isegi maisi nägema pigem pudrutaldrikul kui koogi sees. Aga just need on päris levinud toorained selleks, et valmistada gluteenivabasid küpsetisi. Järgnevalt jagame mõningaid nippe, et gluteenivabad küpsetised juba esimesel korral õnnestuksid.
Gluteenivabad küpsetised kipuvad jääma liiga kuivad ja saepurulaadse tekstuuriga. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kuivainete ja vedelike vahekord oleks õige. Kui tavaliselt mõõdetakse küpsetamisel koostisosi mahu järgi, siis gluteenivaba kooki tehes tuleks kasutada kindlasti kaalu, sest erinevad jahud on väga erineva kaaluga. Näiteks üks detsiliiter tapiokitärklist kaalub 36 grammi, sama kogus täisterariisijahu aga hoopis 64 grammi.
Gluteenivabad tainad on enamasti pisut vedelamad kui tavalised ning seetõttu on teistsugused ka küpsetamise temperatuurid ja ajad. Iga ahi on erinev ja kahjuks võib see erinevus tähendada seda, et mõnikord tuleb kook hästi välja, aga teinekord jääb tooreks või kõrbeb pealt ära. Kui sa ei ole oma ahjus 100 protsenti kindel, hangi endale lihtne termomeeter, mille saad panna ahju sisse, et veenduda temperatuuri õigsuses.
Nisujahu sisaldab nii valke kui ka tärklist ja ükski gluteenivaba jahu üksinda ei asenda kõiki nisujahu omadusi. Selleks, et gluteenivabalt küpsetada, tuleb kasutada vähemalt kahe-kolme erineva gluteenivaba jahu ja tärklise segu. Parima jahusegu saad, kui lisad jahusid ja tärkliselisi vahekorras 40 protsenti jahusid ja 60 protsenti tärkliselisi. Veelgi tervislikuma täisterajahusegu koostamisel soovitame kasutada 70 protsenti jahusid ja 30 protsenti tärkliselisi. Seejuures pea silmas, et alati ei loe mitte pakendil olev kiri, vaid lähtuda tuleb jahu omadustest. Näiteks tavaline valge riisijahu on pigem tärkliseline.