Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/09/27/439555t1he550.jpg)
Et kole ja kõle talv edukalt üle elada, on vaja suvest kaasa võtta nii palju kui võimalik. Üheks heaks mooduseks on marjadest ja teistest sobilikest viljadest mahl välja pressida ja talveks tallele panna, kirjutab Kaubamaja ajakiri Hooaeg.
On üldteada, et mahla joomine on tervislik, see kosutab ja annab joojale palju kasulikku. Näiteks energia, organismile vajalikud vitamiinid, mineraalaineid ja mikroelemendid - seehulgas kaalium, raud, mangaan, jood - on mahlades peaaegu alati platsis.
Lisaboonusena ergutavad mahlade aroomi- ja maitseühendid ning orgaanilised happed seedetegevust, mis talvisel suurema söömise perioodil on igati teretulnud.
Parim mahl tee ise
Kõige maitsvam ja ehedam on loomulikult värske, ise puu-, köögiviljadest või marjadest valmistatud mahl. Mahla on kodus lihtne ise valmistada, mooduseid on mitmeid: mahla saab toorainetest kätte kas pressimise, keetmise või aurutamise teel. Mõnedest marjadest eraldub mahl ka lihtsalt suhkru lisamisel või vees leotamisel.
Keedetud mahla tegemisel keedetakse õrnemaid marju vaid 2–5 minutit väheses vees, kõvemad puuviljad tükeldatakse eelnevalt ja keedetakse 10–20 minutit, kuni kestad on pehmed. Seejärel hoitakse mahlatooret suletud kaanega keedunõus 30–40 minutit 60–70 kraadi juures.
Siis kurnatakse mahl läbi kurnariide või mitmekordse marli ja jäetakse vähemalt tunniks kurnale nõrguma. Kui on soov mahla pikemalt säilitada, tuleb seda 5–6 minuti vältel keeta ning villida siis pudelitesse, viimased kohe õhukindlalt sulgedes.
Enim kasutatakse mahla valmistamisel aurutamist ja spetsiaalse mahlaaurutiga mahla valmistamine ongi tõtt-öelda hõlpsaim moodus. Poes müüdavatesse aurutitesse mahub tavaliselt 3–5 kilogrammi marju, millest saab 2–3 liitrit mahla ning aega kulub umbes tund.
Marjad pannakse aurutisse tervelt, kirssidel ja kreekidel ei ole vaja viljaluid eemaldada, puuvili tuleb tükeldada. Valmistada võib ka segumahlu, pannes aurutisse kihiti erinevaid marju.
Mõnusad kooslused on sõstra-vaarikamahl, sõstra-kirsimahl ja kõik teised kombinatsioonid, kus vastandlikud maitsed – hapu ja magus – on segatud. Aurutisse lisatakse ka suhkrut, 200–500 grammi ühe kilo marjade kohta, sest suhkur soodustab mahla eraldumist ja mahl saab ilusama värvusega. Muidugi võib valmistada ka haput mahla – siis lastakse mahl otse aurutist puhastesse pudelitesse ja suletakse kohe.
Pressimise teel valmistatud mahlad ei ole küll kõige selgemad, kuid kohe joomiseks tänu toitainetele ja vitamiinidele kõige täisväärtuslikumad. Olemas on mitmesuguseid mahlapresse: mehaanilisi tigupresse ja vintpresse, kuid tänapäeva perenaiste lemmikud on kindlasti elektrilised mahlapressid.
Need purustavad puuviljad ja marjad hetkega ning seejärel tsentrifuugivad ka kohe välja maitsva toormahla. Elektriliste mahlapresside valik on suur: on saadaval väikese võimsusega presse vaid klaasitäie värske mahla valmistamiseks ja ka suure tootlikkusega mahlapresse, kuhu saab sisse panna terveid puuvilju.
Selleks, et pressitud mahl selgem saaks, võib seda kurnata läbi mitmekordse märja marli või siis jätta 12 tunniks külma ruumi selginema. Kui soovitakse mahla pikemalt säilitada, tuleb see valada keedunõusse ja läbi kuumutada, pärast seda tuleb vedelik villida pudelitesse ning need kohe õhukindlalt sulgeda. Pressimine on kõige parem moodus näiteks õuna- ja pirnimahla valmistamiseks.
Mõned katsetamist väärivad mahlad
Pihlakamahl – tervisemarjast pihlakast saab suurepärase mahla. Mahl on punane, vürtsikas, aromaatne. Mahl sobib jookide valmistamiseks, mahlast tehtud tarretis maitseb hästi jäätisega ja kreemidega ning sobib ulukiliha kõrvale.
Pihlakamahla valmistamise parimaks mooduseks on keetmine. Ühe kilo marjade keetmisel lisada 0,7 liitrit vett ja keeta 20 minutit. Valmis mahlale enne kuumutamist lisada 500 grammi suhkrut 1 liitri mahla kohta.
Kreegimahl – mahlaks sobivad täiesti valmis kreegid, mis pannakse aurutisse ja puistatakse üle suhkruga (300 grammi suhkrut 1 kilogrammi kreekide kohta). Kreekidel ei ole vaja kive välja võtta. Aurutatud kreegimahl on väga maitsev ja imeilusa tumepunase värvusega.
Ebaküdooniamahl – aurutisse pannakse puhastatud ja tükeldatud ebaküdooniad, puistatakse üle 400 grammi suhkruga kilo kohta (mahla võib valmistada ka võimsama mahlapressiga). Mahlast saab valmistada ebaküdoonia toorsiirupit (1 kilogrammi ebaküdooniate kohta kulub 1,5 kilogrammi suhkrut), millest saab mõnusat värskendavat vitamiinirikast morssi.
Arooniamahl – mahla tuleb teha hästi valminud marjadest. Arooniamahl on küll tagasihoidlike maitseomadustega, kuid väga ilusa tumepunase värvusega. Arooniamahla võib alati lisada värvi andmiseks teistele mahladele, näiteks ebaküdooniasiirupist tehtud morsile. Mahla valmistamiseks pannakse aurutisse 3 kilogrammi marjade kohta kaks suurt viilutatud sidrunit ja puistatakse peale 700 grammi suhkrut.