/nginx/o/2009/02/05/128291t1h9c56.jpg)
Postimehe koduportaali üleskutsele jagada kolimisplaane kirjutati vastuseks kõige enam, et unistatakse maale kolimisest. Takistuseks on aga tööpuudus, madalad palgad ja maapiirkondade puudulik taristu.
Lugejad tahaksid kõige parema meelega maale kolida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tahaks tagasi Eestisse. Maale, loodusesse ja tervislikku keskkonda. Aga mida on valitsusel pakkuda neile, kes tahavad tagasi tulla? Masendav on vaadata kuidas Toompea on meedia-ja teatrikloune täis, igaüks vahutab, nagu oleks esinemas Vanemuise laval vôi Live konterdil kitarri piinamas. Ei tegu, ei nägu, ei asja Eesti rahvale! Igaüks aina sikutab rahapada enda poole, nagu Nukitsamehes,» nendib lugeja.
«Mina tahaksin kolida kuhugi Lõuna-Eesti kanti. Oma pisike maja, naabritest piisavalt kaugel, väikese maalapiga ja ehk ka mingi metsatukaga kust talvepuid teha saaks. Eriti meeldib Rõuge ja Võru lähedane kant. Kõrvalhooned mõned peaksid ka olema, sest oma kanu tahaks pidada. Ja saun ka kindlasti. Mingi tillemat sorti maalapi saaksin ise oma jõududega,» unistab teine.
«Kui oleks piisavalt raha, siis kindlasti kuhugile Lõuna-Eestisse. Sinna elama minnes peab aga rahakott puuga seljas olema, või maja ja põllumaa vähemalt tasuta, sest tööd seal nii või teisiti ei ole. Kui ongi, on palgad alla igasugu arvestust,» leiab üks teine üleskutsele vastanu.«Ise aga tahaks koju tagasi, Saaremaale .. kuid need väljasurevad külad teevad meele kurvaks,» leiab kolmas.
Rando aga kirjutab, et tema tahaks maalt hoopis linna kolida. «Kuna elan maal, siis tahaksin kolida mõnda suuremasse linna. Miks? Põhjuseid on nii mitmeid. Esiteks kuna olen alles noor ning soovin tööalaselt areneda, siis siin maal on hea ja ka tasuva töö leidmine väga keeruline. Valikuid peaaegu polegi. Linnas on hoopis rohkem valikuid ja tööalaseid arenemisvõimalusi,» leiab noormees.
«Teiseks vaba aja veetmise võimalused. Siin maal on ka need valikud väga kehvad. Muidugi pead olema ise aktiivne, eks siis ikka leiab - kasvõi sport. Linnas on valikuid rohkem vaba aja veetmiseks ja enda arendamiseks. Lisaks saab paremini reisile minna. Kolmandaks on linnas kõik koolid lasteaiad ja poed käe-jala juures. Paraku meil Eestis kipuvad kõik need asutused maalt ära kaduma. Miks ma noor inimene peaks maale jääma ja siin pere looma, kui minul pole siin lapsi lasteaeda ega kooli saata, kuna neid lihtsalt siin pole. Kurb!» leiab Rando oma kirjas.
«Mina kolisin Eestisse tagasi ja veel maale elama.Nii mõnus on, kuigi tööd veel pole....küll kuidagi ikka saab. Alla ei anna,» kirjutab üks Eestisse naasnu.
Ahvatleb aga ka soojem kliima, mõnusate kohtadena nimetatakse Hispaaniat, Tenerifet ja Singapuri. «Kolima peab kuhugi soojale maale, kus ei ole vaja muretseda kütmise, talverehvide, soojade riiete, lume rookimise, libedate teede ja pimeduse pärast. Pensionipõlve tuleks just sellises mõnusas kliimas veeta, et veebruaris T-särgis võiks õues olla ja suurema osa aastast saaks sooja merevett nautida,» kirjutab üks lugeja, lisades, et kui igatsus lume järele peaks tulema siis näiteks Barcelonast Andorra suusanõlvadele on vaid 200 kilomeetrit.
«Singapuri tahaks kolida. Seal on aasta läbi 25-30 kraadi sooja, ei ole liiga palav ega liiga külm. Meri ja rand olemas ja üldine hinnatase pole paha. Inglise keel on üks riigikeeltest, seega pole ka keeleprobleeme. Ainult usk ja kombed on kahjuks sellised liiga puritaanlikud, vabameelsus ei ole soositud rahva seas,» kirjutab teine lugeja.
Teine vastaja leiab, et tuleks küll Eestisse tagasi, aga võimalused ausa tööga ära elada on väga kehvad. «Kuulen seda oma vanematelt kes on lihtsad farmitöötajad. Mõlemad töötavad ja nad tulevad napilt otsotsaga kokku. Oli siin aasta tagasi periood, kus isa sattus haiglasse, siis muutus asi päris kriitiliseks, pidin neid toetama,» kirjutab ta.
«Mina tahaksin kolida Tenerifele- soe kliima ja päike. Inimesed ka suts rahulikumad, jällegi ilmselt tingitud kliimast,» kirjutab üks lugeja. «Hispaania keel ja kultuur on mulle alati hingelähedane olnud, keelega saaksin hakkama ja tööga poleks ka vast probleemi. Kinni hoiab pere, eriti mees, kes on tugevalt eestimeelne ja kolida väga ei tahaks,» kirjutab ta.