/nginx/o/2015/04/15/3966615t1he4c6.jpg)
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus ootavad kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil. Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme.
Otsitakse Eesti kõige kaunimat kortermaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurss «Kauneim kortermaja» on üle-eestilise konkursi «Eesti kaunis kodu 2015» erikategooria ning selle võitja pälvib autasu nii Vabariigi Presidendilt kui ka Eesti Korteriühistute Liidult. Kauneim kortermaja valitakse välja suvekuul, seega ei maksa lasta end heidutada sellest, kui praegu ei ole teie koduümbrus nii roheline ja kaunis kui suvel. Konkursile esitatavad fotod võivad olla tehtud ka eelmisel aastal. Lisainfot kandideerimise kohta saab EKÜL kodulehelt.
Kandideerimistaotluste ja fotode esitamise tähtaeg 5.juuni 2015 kell 17. Eesti Korteriühistute Liidu komisjon valib välja kuni viis parimat ning esitab need Eesti Kodukaunistamise Ühendusele. Eesti Kodukaunistamise Ühenduse keskjuhatus valib juunis välja parima ja esitab selle Vabariigi Presidendile autasustamiseks. Võitja andmed arhiveeritakse Eesti Kodukaunistamise Ühenduse ja Vabariigi Presidendi Kantselei poolt.
Mullu pälvis selle tiitli kaunis, neli aastat tagasi ulatuslikult renoveeritud Tallinna kortemaja Õilme 5. «Meil tuli otsustada – et kas oodata veel paarkümmned aastat ja lasta majal senikaua laguneda või võtta pangalaen, teha maja korda ja elada ilusas majas, küll natuke rohkem makstes. Omanikud otsustasid ühisel viimase variandi kasuks – ikkagi oma kodu,» rääkis korteriühistu juht Tiia Lauring.
Et just nende väike kodumaja Eesti kauneimaks kroonitakse, ei julenud Tiia alul lootagi – tema meelest ihaldas tiitlit palju suuremaid kortermaju, mis kenasti korda tehtud. «Ent Eesti Korteriühisute Liit ka julgustas nii kenasti, et otsustasimegi vajalikud paberid ikkagi ära saata,» meenutab naine.
«Inimesed tunnevad oma kodumaja korrastamise vastu elavat huvi» kinnitas ka Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. «Aina enam näeb korrastatud kortermaju, aga korda tehakse ka majaümbrus - maja ümber istutatakse puid ja põõsaid, tehakse korda rõdusid, luuakse lastele maja juurde vaba aja veetmise võimalusi,» rääkis ta.
Mardi sõnul on toimunud oluline muutus ning inimesed on hakanud mõistma, et kortermaja on neile koduks, mille eest võimalikult hästi tuleb hoolt kanda. «Teadlikud omanikud muudavad ka ühistud tugevamaks ning nii tuleb järjest juurde terviklikult renoveeritud ja tänapäevastatud elukeskkonnaga elamuid.»