Üüriäri ABC: kas leida üürnik maakleri abiga?

Võtmed. Korterite üürimine. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Üürniku leidmiseks maakleriteenuse kasutamise mõistlikkus sõltub väga palju üürileandmise hetke turukonjunktuurist, kirjutab Kinnisvarakool OÜ analüütik Tõnu Toompark.

Kui üüriturul on suur nõudlus ja üürikortereid on pigem puudu – nagu näiteks enamasti iga aasta augustis-septembris – pole liiga suurt mõtet kinnisvaramaaklerit palgata. Hooaja tipus tasub üürileandjal ise proovida kuulutus portaali panna ja loota positiivsele tulemusele. Kui üürileandjal õnnestub nii üürnik leida, võib sellisel puhul nõuda üürnikult tavapärase ühe kuu üürisumma ulatuses oleva tagatisraha asemel tagatisraha kahe kuu üürisumma ulatuses.

Suurem tagatisraha annab üürileandjale suurema kindlustunde ning üürnikki võib teadmise juures, et ta tagatisraha kunagi tagasi saab, märksa õnnelikum olla. Kui turukonjunktuur on üürileandja kahjuks, tasub maakleritele suuremat tähelepanu pöörata.

Leping tasub sõlmida ainult ühe maakleriga

Üürileandjal on mõistlik kokkulepe korteri üürileandmiskes sõlmida ühe maakleriga. Kokkulepe mitme maakleriga viib maaklerite omavahelise konkureerimiseni ja seeläbi ebakindluseni vahendustasu saamise osas. See omakorda toob tegelikkuses kaasa, et ükski palgatud maakleritest korralikult tööd ei tee. See jälle pikendab üürniku leidmise perioodi, mis omakorda pikendab seda aega, mille eest üürileandjal jääb üür saamata ja ise peab tasuma kommunaalkulud.

Kui üürileandja soovib paralleelselt maakleriga ise üüripinda portaalides või muudes kanalites kuulutada peaks selle maakleriga kokku leppima. Nii saab välistada dubleerivad kuulutused, mis kipuvad üürnikes pigem segadust tekitama. Samuti vähendab kooskõlastatud reklaamimine kulusid. Kui aga üürileandjal ei ole aega või tahtmist ise üürniku otsimisega tegeleda, siis võib ta selle töö sõltumata turuolukorrast täielikult maakleritele delegeerida.

Maakleriteenus on mugavusteenus

Üüriinvestor peab arvestama, et maakleriteenus on paljus mugavusteenus. Maakler võtab omanikult mure ja vaeva, mis eluruumi väljaüürimisega seondub. Teenuse eest tuleb aga maaklerile tasuda, mis omakorda mõjub projekti tootlusele negatiivselt.

Üürniku otsimist maakleri õlgadele pannes peab üürileandja arvestama, et maakleritasu maksmise kohustus on maakleri palkajal ehk üürileandjal. Võlaõigusseadus lubab siiski ka teisiti kokku leppida. Sellisel juhul peab see, et maakleritasu maksmise kohustus on üürnikul, olema selgesõnaliselt kirjas üürikuulutuses.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere