/nginx/o/2015/05/27/4116759t1hda5d.jpg)
Postimehe koduportaali lugejad leidsid, et soss-seppadest ehitajate vastu aitab ennekõike töö tellija enda hoolsus ning leida tuleb mehed, kellele korralikult maksta ja keda saab usaldada.
Lugejad praagimeistritest: väldi võõraid nägusid ja ära ülearu koonerda!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ehitajat tuleb valida oma heade tuttavate soovituste kaudu! Ei mingeid võõraid nägusid, kes väidavad nagu nad oma tööd oskaksid! Siinkohal peaks sotsiaalmeediast kõvasti abi olema,» leidis üks artikli «Mitte lohakus, vaid suisa sigadus» kommenteerijatest.
Üks lugejatest märkis enda kogemusele tuginedes, et oluliselt lihtsam ja mõistlikum on tükitööna kokku leppida, siis pole vahet kas tehakse kahe päeva või kahe nädalaga ja palju objektil korraga asjapulki askeldab. «Isiklikult võin öelda, et tunnitööna ei viitsi üldse jännata jääb kliendil stopperiga ajavõtt ja töö maksumus on oluliselt lihtsamalt teada.»
Tuletati ka meelde, et tellijad kipuvad unustama, et kvaliteetne ehitus maksab, kuid alati ei pidanud ka korralik arve veel head kvaliteeti tagama. «Kvaliteetne ehitus maksab tõesti, aga ei maksa viie mehe päeva eest esitatud arve, kus sisuliselt kolm meest molutavad ja teevad neli tundi suitsupause ja lahkuvad objektilt viie tunni möödudes - näited otse elust, järgmine kord panen oma objektile kaamerad üles, kui jälle mingi firma palkan,» teadis üks lugeja rääkida.
Ühel ehitusettevõtjal on viimase kolme aastaga tööle jäänud vaid viiendik meestest. «Vähe on neid, kes tegelikult ehitada oskavad või üleüldse ameti selgeks saavad. See ülejääk leiab endale nagunii kuskil mujal töö ja siis solgitakse turgu ja tehakse "räiget" praaki, lausa eluohtlike vigu.»
Üks ehitaja nentis, et Eestis on ehitajatel laias laastus paraku väga halb maine, mille põhjuseks on meedia ja kokkuhoidlikud inimesed, kes lasevadki ehitada mingisugustel kahtlastel ehitajatel. «Isegi minu naine häbenes arstile öelda, et ma olen ehitaja... kui arst tegi positiivse rasedustesti siis seda küsiti temalt.»
Samas toonitas üks ehitusmees, et on oma ametiga väga rahul, tööd on tal olnud aastaringselt kuus aastat järjest ja palka on puhtalt kätte saanud 1300-1500 eurot kuus.
Üks lugejaist väitis, et tihti algavad konfliktid tellija ehitaja vahel sellest, et tellijal ei ole raha või soovib ta eelarvest ebamõistlikult suure osa säästa siseviimistluseks.
«Siis tellitaksegi töö, kus tahetakse, et ehitaja teeks essust saia. Ja kui lõpuks selgub, et nii ikka ei saa, siis ongi tüli majas ja ehitaja süüdi.» Üks arvaja juhtis tähelepanu, et hädad algavad ka sellest, kui ei suudeta teha korralikku lepingut ja fikseerida arusaadavalt ning üheselt osapoolte soove, vahendeid, ülesandeid, eesmärke, tähtaegu, sanktsioone jne.
«Mustalt töö tegemine ja lubamine - riigimaksude vältimise nimel - maksab samuti kätte. Madalat hinda taga ajades võetakse tööle igasuguseid kurat-teab-keda.» Talle vastati, et korralik leping on tore asi, aga tegelikult käivad asjad nii, kui oled proff ja endast lugu pead, teed head asja ja sul on ka aastate pärast tööd.
«Vanad tellijad otsivad su mõne aasta pärast üles ja pakuvad tööd juurde. Ent kui oled hoolimatu ja oskusteta jutupaunik, kannatab nii väikeses kohas nagu Eesti su maine nii, et võid vabalt lõpetada pudeleid korjates. Ei tee nalja, kahjuks on endal kaks üsna negatiivset kogemust ehitusmeestega, vintis peaga on maailma suurimad tegijad, tegelikkus on see, et tegemist on pussudega igas mõttes. Õnneks tunnen ka mõnda kuldsete kätega tegijat.»
Teatavasti pole Eesti siiski ainuke paik maamunal, kus hooletust kohtab. «Kui keegi usub, et rämpsehitajad on probleemiks ainult Eestis või ka Soomes, siis neile, kes inglise keelega hätta ei jää, soovitan soojalt vaadata telesaadet: «Cowboy builders» ja «Catch a Contractor». Mõlemad olevat videoportaalis Youtube täiesti saadaval.