«Halb naaber on tavaliselt sissetulnud, maa ostnud, saanud, erastanud või mahhineerinud tüüp, kes ei austa külaelu kirjutamata tavasid – kõiki asju ei saa ega olegi fikseeritud servituudiga. Ta paneb kinni teed, arendab teistele külaelanikele ebameeldivat tegevust, näiteks hõljub nende omandi kohal, võtab maha puid ja hekke, mida tema istutanud ei ole, muudab maade sihtotstarvet, ühesõnaga – laiab oma huvidest lähtuvalt, teiste omasid aga maha tallates,» kirjutab üks kommenteerija.
«Jõledad naabrid nülivad iga päev muru, põletavad prügi, haugutavad koeri, paugutavad ilutulestikku, räuskavad inglise keeles, ei hoolda oma lapsi, kuulavad mingit imelikku eurobeati,» toob kolmas vastaja ära halva naabri tunnusmärgid. «Maja ees on neil eravalduse silt ja väidetavalt onupoeg riigikogus.»
Toredaid naabreid kirjeldab vastaja ka. «Toredad naabrid ei ole ehitanud oma maja ümber kõrget aeda vaid sümboolse tara, te niidate oma murusid koos. Nende koer on sõbralik ja käib ka vahel meie pool külas, laps viskab mind autoga linna ära, kui temalgi minek, vahel pidutseme koos, räägime puhtas eesti keeles ja eravalduse sildi taga amelejaid nimetame tõusikuiks,» kirjutab ta.
«Hea naaber on selline, kelle olemasolu sa tähelegi ei pane. Halb naaber on selle vastand,» võtab üks lugeja oma kommentaaris teema kenasti kokku.