Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Lugejatele käib enim närvidele naabri koera haukumine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristel Trell
Copy
Rakveres keris ketikoer end ümber veetünni nii õnnetult, et päästjad kutsuti teda vabastama. Foto on illustratiivne.
Rakveres keris ketikoer end ümber veetünni nii õnnetult, et päästjad kutsuti teda vabastama. Foto on illustratiivne. Foto: Virumaa varjupaik

Palusime koduportaali lugejatel loetleda närvesöövate naabrite tunnuseid: selgus, et elada ei lase naabri koera haukumine, vali lärm ja prügikottide tõstmine koridori. Hea naabri osas oldi enam-vähem ühel nõul: hea naaber on selline, keda eriti ei kuule-näe.

«Halb naaber ei hoolitse oma koera eest, vaid jätab ta õue haukuma ja ulguma. Täna hommikul olin väga häiritud naabri koera ulgumisest Põllu tänaval. Võetakse noor ja tore koer, ja jäetakse hooletusse,» pahandab üks vastanu.

«Halb naaber on selline, kes ei arvesta elementaarsete ühiselu reeglitega nagu vali muusika kuulamine isegi päeval ilma mingi mõjuva põhjuseta. Selleks on kõrvaklapid. Hea naaber ei kisa hilisõhtul peale öörahu kehtima hakkamist ning kasvatab oma lapsi niimoodi, et õpetab neile vajalikke arusaamisi juba varases eas,» kirjutab teine.

«Häirivad naabrid kuulavad varahommikust hiliste öötundideni drum n' bass'i, tõstavad prügikotte oma ukse ette ning seovad jalgratta keset treppi,» toob üks kommenteerija ära naabrite omadused, mis talle närvidele käivad.

«Halb naaber kuulab väga valjult muusikat, laseb koertel lakkamatult haukuda ja nutta, laseb lastel poole kaheni öösel karjuda ja joosta, on ebaviisakas, suitsetab just sinu akna all või ukse taga ja kortermaja ees pargib, nagu poleks peale tema seal ühtegi teist elanikku,» toob välja kolmas vastanu.

Üks lugeja kirjeldab aga põrgut, millesse ta naabri tõttu sattunud on. «Kõige hirmsam naaber on see, kes peab nelja dobermanni väikesel krundil ja lisaks iga kevad paarkümmend kutsikat, keda ta saab müüdud alles suve lõpul. Põhimõtteliselt on tal vahetuste kaupa terve päeva koerad õues, sest ise ta ei kannata majas seda kisa välja. Siis nad õues karjuvad ja kaklevad, täielik hullumaja,» ahastab lugeja.

«Halb naaber on tavaliselt sissetulnud, maa ostnud, saanud, erastanud või mahhineerinud tüüp, kes ei austa külaelu kirjutamata tavasid – kõiki asju ei saa ega olegi fikseeritud servituudiga. Ta paneb kinni teed, arendab teistele külaelanikele ebameeldivat tegevust, näiteks hõljub nende omandi kohal, võtab maha puid ja hekke, mida tema istutanud ei ole, muudab maade sihtotstarvet, ühesõnaga – laiab oma huvidest lähtuvalt, teiste omasid aga maha tallates,» kirjutab üks kommenteerija.

«Jõledad naabrid nülivad iga päev muru, põletavad prügi, haugutavad koeri, paugutavad ilutulestikku, räuskavad inglise keeles, ei hoolda oma lapsi, kuulavad mingit imelikku eurobeati,» toob kolmas vastaja ära halva naabri tunnusmärgid.  «Maja ees on neil eravalduse silt ja väidetavalt onupoeg riigikogus.»

Toredaid naabreid kirjeldab vastaja ka. «Toredad naabrid ei ole ehitanud oma maja ümber kõrget aeda vaid sümboolse tara, te niidate oma murusid koos. Nende koer on sõbralik ja käib ka vahel meie pool külas, laps viskab mind autoga linna ära, kui temalgi minek, vahel pidutseme koos, räägime puhtas eesti keeles ja eravalduse sildi taga amelejaid nimetame tõusikuiks,» kirjutab ta.

«Hea naaber on selline, kelle olemasolu sa tähelegi ei pane. Halb naaber on selle vastand,» võtab üks lugeja oma kommentaaris teema kenasti kokku.

Tagasi üles