Koduomanikud soovivad jäätmeveo turul konkurentsi

Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Omanike Keskliidu infopäeval osalenud ametnikud, poliitikud, jäätmevedajad ja koduomanike esindajad leidsid, et tänasel jäätmeveosüsteemil on mitmeid puudusi ning suund tuleb võtta jäätmeturu avanemisele.

Enamus koduomanikke pole rahul tänase jäätmeveo korraldusega, kus tarbijal puudub võimalus ise teenusepakkujat valida ning tingimused määrab kohalik omavalitsus. Lisaks pärsib praegune süsteem jäätmete liigiti kogumist.

Infopäeval esinenud konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroosi sõnul on jäätmesektor üks enim reguleeritud sektoreid Eestis. «Arvesse tuleb võtta keskkonnakaalutlusi, mis piiranguid teatud määral õigustavad, kuid siiski tuleb küsida, kas vaba turg võiks ka jäätmemajanduses toimida,» sõnas Põldroos. Tema sõnul on konkurentsiamet kokku puutunud erinevate olukordadega, kus omavalitsused on teinud valikuid, mis ei ole konkurentsiameti hinnangul põhjendatud.

Tänu korraldatud jäätmeveole väheneb küll tõenäosus, et inimene veab oma prügi metsa, kuid tänane korraldatud jäätmevedu ei ole kindlasti ainuke vahend kuidas panna inimesi jäätmeveoga liituma.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra märkis, et uus koalitsioonileping seab sihiks, et prügilatesse olmejäätmeid ei ladestataks. «Viime jäätmete ringluse ELi nõutud tasemeni, sorteeritud ja liigiti kogutud jäätmete äraandmine peab olema oluliselt odavam võrreldes sorteerimata jäätmetega,» rääkis Vakra. Tema sõnul pikem diskussioonikoht on aga kas jäätmete taaskasutamine ja lõppkäitlemine peab toimuma avatud konkurentsi tingimustes. «Jäätmekäitlus on ühiskonnas teravdatud tähelepanu all. Praegu suuname ringlusesse 27% jäätmetest, kuid 2020. aastaks peame jõudma 50%-ni», lisas Vakra.

Ragn-Sellsi juhatuse liige Rain Vääna sõnul on praeguse süsteemi suurem kitsaskoht hoopis jäätmete liigiti kogumine, mis on täna pärsitud. «Kui jäätmed on sorteeritud, siis need on ressurss, kui on sorteerimata, siis need on probleem. Täna puudub tarbijal huvi jäätmeid liigiti koguda. Odavam on võtta võimalikult suur konteiner ning jäätmed kokku valada,“ sõnas Vääna. «Riik ja erasektor on siin ühel meelel – tuleb rohkem sorteerida, sest taaskasutus on tulevik, kuhu peame jõudma,» lisas ta.

Eesti Omanike Keskliit viis maikuus koduomanike jäätmete kogumist ja vedu puudutava uuringu, millele vastas ligi 5800 koduomanikku. Uuringust ilmnes, et 75% vastanutest ei rahulda tänane jäätmekorraldus, kus jäätmevedaja valib kohalik omavalitsus ning koduomanikud sooviksid jäätmevedaja valikul kaasa rääkida. Vastanutele valmistavad muret nii tarbijatele pealesurutavad jäigad tüüptingimused kui ka valikuprotsessi läbipaistmatus.

Eesti Omanike Keskliit on 1994. aastal asutatud Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu järglane, kellega on liitunud ligi 64500 korteri- ja eramaja omanikku.