/nginx/o/2015/05/28/4120255t1h739b.jpg)
Värskendavad ja kihisevad joogid saavad eriti populaarseks just suvel ja seda põhjusega. Natuke kihisevat mõjub soojal suvepäeval värskendavalt ning lisaks kõigele näevad need ka ilusad välja!
Kihisevad ja kerged kokteilid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maitsval ja värskendaval suvekokteilil peavad olema nii meelelised kui ka «kihisevad» omadused. Üks võimalus seda saavutada on, kui vahuveinile või veinile lisada mullivett, natuke likööri või bitterit ning lõpuks marju, puuviljalõike ja jääd. Nii saab tekitada maitsemeelele võimsa elamuse, kirjutab Hooaeg.
Üheks populaarsemaks «kihisejaks» on veinikokteil Spritz. Spritzi puhul on tegemist suhteliselt eaka segujoogiga, mis sai laias maailmas tuntuks alles pärast teist maailmasõda ning on muutunud moodsaks alles viimastel aastakümnetel.
Sprtiz sündis 19. sajandil Austria-Ungari impeeriumi aegses Veneetsias. Sealsetele Austria ülemvõimu heaks töötavatele ametnikele ja töölistele olid kohalikud Veneto veinid liiga võõrad ja kanged. Nad palusid kohalikes travena’tes veinisse «sisse pritsida» törtsuke vett. Saksakeelse sõna spritzen («pritsima») järgi saigi jook endale nimeks Spritz.
Algsed Spritzid olid värske veega lahjendatud, hiljem hakati veinile lisama tavalise vee asemel karboniseeritud ehk mulliga vett, mis sobis segusse paremini. Nii sündis «kihisev» Spritz. Katsetused veinikokteilidega jätkusid ning 20. sajandil lisati veinile ja mulliveele ka likööre, bittereid, jääd, marju ja puuviljalõike. Maailmas said Spritzid tuntuks tänu Itaalia bitteritele (Campari, Aperol või Cynar) ning rõõmsale ja kargele vahuveinile Proseccole. Mõru-magusad bitterid andsid veinikokteilile särtsu, omapära ja kaunist värvi. Prosecco lisas värskust ja kergust. Ning mis peamine − need kaks sobisid omavahel suurepäraselt!
Spritze serveeritakse veiniklaasist rohke jää ja apelsinilõikudega (või oliividega, sõltuvalt kasutatud bitterist).
Värvikad aperitiivid
Aperitiivid ehk siis eeljoogid on alkohoolsed joogid, mida juuakse enne söögikorda ning mis ergutavad söögiisu. Aperitiivikultuuri poolest on enim tuntud Itaalia. Ühine söögikord on Itaalias tähtis ajaveetmisvorm, mitte mingil juhul ei kiirustata sööma hakkamisega, lobisetakse ja aperitiivide abil tekitatakse isu ja pikendatakse söömaega. Aperitiiv ehk aperativo tähendabki itaalia keeles «avaja». Sealkandis leidub erinevaid aperitiivseid jooke rohkelt.
Näiteks Campari on rubiinpunane mõrkjas aperitiivne (isutõstev) bitter. Campari on alkoholisisaldusega üle 20 protsendi, valmistatud ürtide ja taimede leotisena. Cynari puhul on tegemist magus-mõrkja tumepruuni aperitiivse bitteriga. Cynar on valmistatud samuti rohkete ürtide baasil, tema aga muudab eriliseks artišoki maitsenüanss. Alkoholisisaldus jääb 16 protsendi juurde.
Aperol on kauni oranži värviga, meeldivalt puuviljase maitsega aperitiivne bitter. Kaks itaallasest venda Luigi ja Silvio Barbieri tutvustasid seda jooki 1919. aastal Padova rahvusvahelisel näitusel. Madala alkoholisisaldusega unikaalse maitsega aperitiivi võtsid tarbijad hästi vastu. Idee «kangest» alkoholist, millel vaid 11 protsenti alkoholi, oli väga teretulnud ja uudne.
Aperol oma kauni ja kirka värviga, mõnusa tasakaalus ürtide, mõrude ja magusate apelsinide, rabarberi- ja vanillimaitse kombinatsiooniga meeldis inimestele väga. Peagi leidis Aperol oma tee ka Spritzide koostisesse. Aperoli eduloole pani alguse 1960. aasta telešõu, kus armastatud Itaalia näitleja Tino Buazzelli Aperoli nähes endale vastu pead laksatas ning ära tundmist ilmutades hüüdis: «Ah, Aperol!» Jook sai esmalt tänu temale populaarseks üle Itaalia ning seejärel tuntuks ka mujale maailmas.
Aperol on endiselt nooruslik ja moodne jook. 1960. aastal välja käidud tunnuslause «Vähe alkoholi ja eelistatav sportlikele» (poco alcolico y preferito deportivo) töötab tänaseni.
Ühe suurepärase Aperol Spritzi valmistamiseks tuleb veiniklaasi 2 osale Aperolile lisada 3 osa kuiva vahuveini või Proseccot ning 1 osa mullivett, siis veel jääd ja apelsinilõik. Vahuveinikokteilina loodud Aperol Spritzi juurde kuulub tunnuslause «Happy Spritz! Happy Aperol!».
Tegelikult võib igaüks luua endale just sellise Spritzi, nagu talle meeldib. Vahuveinile ja mulliveele võib lisada bittereid, likööre, siirupeid, marju, puuvilju jms. Nii katsetades võib luua «oma erilise» Happy Spritzi!
Spritz ei ole ainuke trendikas vahuveini baasil suvekokteil. Kuulsusi selles valdkonnas leidub maailmas veelgi.
/nginx/o/2015/05/28/4120261t1h4054.jpg)
Kuulsamad vahuveinikokteilid
Veneetsia üheks sümboliks on ka roosa romantiline Bellini vahuveini-kokteil. Bellini on Veneetsia legendaarse Grand Canali äärse Harry’s-nimelise paiga baarmeni leiutatud kokteil. Originaalretseptis lisatakse kolmele osale Proseccole üks osa värskete valgete virsikute püreed. Nimi ise on inspireeritud renessansiajastu kunstniku Giovanni Bellini mahedate roosade värvidega teosest. Veneetsiat väisavad turistid armastavad roosat romantilist kokteili väga. Ehkki see imeline vahuveinikokteil pole kuigi vana, loetakse see oma lihtsas elegantsis juba klassikuks. Kindlasti sobib see võrratult ka Eestimaa sooja suvesse!
Prantslaste klassikaliseks vahuveinikokteiliks on Kir Royal, kus vahuveinile lisatakse törtsuke Crème de Cassis’t. Viimase puhul on tegemist magusa, tumepunast värvi mustasõstralikööriga. Vahuveini klaasi pistetakse joogi viimistluseks kirsimari.
Juhul kui kokteil valmistatakse tavalise valge veini ja Crème de Cassis’iga, nimetatakse seda lihtsalt Kir. Klaasi valatakse esmalt mustasõstraliköör ning seejärel ettevaatlikult peale valge vein, nii et jook jääb serveerimisel klaasi kahte kihti. Taas kaunis kooslus!
Üks lihtsamaid vahuveinikokteile on prantslaste Champagner, kus šampanjale lisatakse tükk suhkrut ja natuke Angostura bitterit, viimistletakse apelsinilõiguga. Tulemuseks kaunis ja kirkalt kuldne kihisev jook. Lisades kokteilile ka natuke Dubonnet’d (magus veini baasil aperitiiv), sünnib Hispaania kuninga Alfonso XIII lemmikšampanjakokteil Alfonso!
Vahuveinikokteile serveeritakse kas kitsastest kõrgetest või laiadest madalatest jahutatud šampanjaklaasidest.
Suvekokteil maheveinist
Kergete suvekokteilide segamiseks sobivad kerged värsked valged veinid või karged kuivad vahuveinid (šampanja, cava, Prosecco). Kuna tegemist on nooruslike ja trenditeadlike inimeste seltskonnajoogiga, siis võiks joogi põhjaks valida ökoloogiliselt puhta veini või vahuveini. Maheveinide osatähtsus veinimaailmas järjest suureneb, nende puhul on tegemist taimekaitsemürgivabalt kasvatatud viinamarjadest valmistatud vahu- ja veinidega. Viinamarjataimedel on lastud kasvada nii looduslähedaselt kui võimalik, neid ei pritsita taimemürkidega, ei sunnita tagant sünteetiliste mineraalväetisega, vaid kogu tänuväärt tõrjetöö teevad ära istandustes ringitatsavad haned ja pardid, kes tüütud putukad nahka panevad.