Postimehe koduportaalis hakkame sel suvel ja sügisel näitama Talvi ja Mati imekaunist Võrumaa koduaeda. Vaatame, millised taimed on seal oma koha leidnud ja anname näpunäiteid, mida üks või teine aiaelanik kasvamiseks vajab.
Talvi ja Mati aiablogi: õiteilu suve hakul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie koduaed on kasvanud ja muutunud oma paarkümmend aastat, kui mitte rohkem. Siin on vanu olijaid, ent uusi tulijaid mõistagi rohkem: igal aastal toon uusi sorte ja taimi, mille arengut on põnev jälgida. Nii on meie aias koha leidnud eksootilised külalised nagu viinamarjad, arbuusid või aprikoosid, kabatsokkidest kõnelemata, samuti ravimtaimed ja ürdid ning marjad, mõistagi oma koha leidnud kurki-tomat-hernes, aga ka okaspuud - neist kõigist kirjutan meie aiablogis kindlasti edaspidi. Esmalt teeme aga juttu õitsejatest: pakub ju kevadsuvine aed hunnitut õiteilu, mida jäädvustada.
Kevadekuulutajad tulbid annavad teatepulga suvele tasapisi üle - maikuus pakkusid viimast hilist õieilu veel mõningad tulbisordid.
Õisi näitab ka karulauk, mille vitamiinirikkaid lehti kevadeti toiduks tarvitatakse.
Kiviktaimla padjandid kaunistavad samuti aeda - meil on näiteks leeklill ja aubrieeta. Leeklill on küllaltki vähenõudlik taim, mis ei taha aga liigset niiskust. Maad mööda roomav aubrieeta on leeklillele aias heaks kaaslaseks, eelistades kasvamiseks siiski mitte väga lubjarikast mulda.
Sel aastal on olnud küllaltki jahe kevad, sestap jäi suvelillede istutamine mai lõpupoole. Minu suur lemmik on leeksalvei, mis õitseb kevadest kuni külmadeni. Teine suur lemmik on ka kollane päevakübar Toto.
Väga kaunilt õitseb praegu leviisia. See on aga niiskustundlik taim, mis tahab kuiva ja päiksepaistelist kohta.
Mai keskpaik tõi aeda ilusad õitsevad priimulad - vähenõudlikud taimed. Priimula metsik sugulane on muide ka aasadel kevadeti südant rõõmustav nurmenukk, mis samuti meie aias koha leidnud.
Mai lõpp ja juuni algus toovad aeda hostade ilu, minu arust on nad ühed väga kaunid lehelilled. Hostad on aias muide ka väga vastupidavad, kasvavad nii märgadel, parasniisketel kui ka kuivadel muldadel. Nad kasvavad ka päikeselises kohas, kuid siis peaks muld olema võimalikult niiske.
Kevadel pakuvad aias mõistagi õiteilu kirsi-, õuna- ja pirnipuud. Meie aias kasvavad õunapuudest Paide taliõun, Kuldrenett, Tellisaare, Martsipan, Krista, paradiisiõun. Õunapuu tahab kindlasti lõikamist.
Valge kannike on leidnud koha kasvuhoone külje all. Kannikesed paljunevad aias üsna hästi ja on kaunid vaadata, kuid võivad paraku naabrid välja süüa, kui neid vaos ei hoia.
Roose meie aias eriti palju pole, vaid mõningad sordid roni- ja pinnakatte- ja pargiroose. Roos tahab palju päikest ja ma pole neile meie aias head kohta leidnud.
Õide puhkemas kaunid rododendronid. Rodod peavad meie kliimas suhtelist hästi vastu, ent neid tuleks katta kevadtalvise päikese eest.
Vanu tuttavaid Eestimaa taluaedadest leidub ka meie aias: näiteks kingalill või murtudsüda. Samuti ahalehine pojeng, mis juba õitseb.
Lõbus vaadata on ka kerajat mägi-võlupõõsast, mille efektsed õied on nagu valged pudeliharjad. Kasvab ta kõige paremini sellises poolvarjulises paigas.
Hea lugeja, kui sul on Talvi ja Mati koduaia kohta küsimusi, saada need kodu@postimees.ee. Püüame järgmistes blogisissekannetes neile jõudumööda vastata.