Ekspert: kaasaegsete elamute seinad pole piisavalt helikindlad

Paneelmajades on helisid keeruline summutada. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Akustikakonsultant Linda Madalik on seisukohal, et ehitiste heliisolatsiooni miinimumnõuded oleks Eestis vaja normina õigusaktidesse viia, sest 2003. aastal kinnitatud ja praegu kehtivat mürastandardit ei peeta kohustuslikuks.

«Sageli loeme projekti kokkuvõttest, et hoone vastab standardile EVS 842:2003 «Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest», ent sisu vaadates tuleb tunnistada, et ei vasta ta midagi. Kui nüüd tark inimene vaatab, et kirjas on, et vastab, aga tegelikkus on midagi muud, siis saab seda ju vaidlustada. Riigihanke puhul peab standardit järgima, ent kuna kontrollmõõtmisi ei tehta, jääb see vastavus nii mõnigi kord vaid paberile,» rääkis Madalik usutluses ajakirjale EhitusEST.

Madalik selgitas, et näiteks tüüpiline 200 mm paksune raudbetoonpaneel seinakonstruktsioonis võimaldab üldiselt saavutada piisava heliisolatsiooni, kui on ujuvpõrand, siis ka see vastab enamasti löögimüra nõuetele.

«Samas ehitatakse üha enam kergbetoonelementidest ja sageli ei anna need materjalid heliisolatsiooni osas vajalikke nõudeid välja: oleks vaja teha kipsplaatidest vooderdus, mille tulemusel sein pakseneb. On hooneid, kus miinimumnõuded ei ole täidetud, samas ei ole mitmete materjalide kohta vajalikke mõõtmisandmeid, mida projekteerimisel aluseks võtta,» rääkis ekspert.

Maakleritel andmed puuduvad

Küsimus on Madaliku sõnul ka selles, kas nõuded on üldse piisavad ja rahuldavad inimest. «Näiteks toon olukorra, kus inimene teatas: mul on kanaaria lind (nii väljenduski), koer ja klaver. Valgel ajal mul lind sädistab ja koer ulub, kui olen tööl, ja õhtuti mängin klaverit, aga ma tõesti tahaks naabritega hästi läbi saada. Küsis minult, kas selles majas, kuhu ta tahaks kolida, on piisav heliisolatsioon. Mina soovitasin naljaga pooleks küsida maaklerilt. Aga maakler ju ei tea, sellist infot ei ole Eestis saada, millega inimene saaks arvestada kinnisvara soetamisel. Tegelikult inimesel ei ole võimalik kortermajja korterit ostes tellida paremat akustilist tulemust, ta ei saa sellega arvestada,» ütles Madalik. Põhjamaades on olemas selline asi nagu hoone akustiline pass, kus on kirjas, millised on akustilised tingimused.

Akustilised parameetrid ei mõjuta korteri hinda, see tähendab, et ostja ei saa valida heliisolatsiooni kvaliteeti ja puudub teave akustiliste parameetrite osas. Madalik märkis, et privaatsus on võimalik vaid eramu puhul, aga kõigil ei ole nii palju raha.

Müra mööda seina

Nõukogude ajal ehitatud paneelelamute vahelagedesse oli planeeritud kolm kihti puitkiudplaate, et sammumüra summutada, kuid Madaliku hinnangul pole see piisav. «Seepeale teatati ehituskomiteest, et kui niikuinii ei ole piisav, siis võtame veel ühe kihi puitkiudplaate vähemaks. Eks nii sai ka Moskva ees head muljet jätta. Mõeldud-tehtud ja nii meil paneelelamud sammumüra osas läbi kostavadki,» tähendas ekspert.

Olukord muutub aga tema sõnul täiesti talumatuks, kui keegi teeb remonti ja eemaldab need kaks kihti vanu ja viletsa väljanägemisega puitkiudplaate. «Parketi alusvaip siinkohal ei aita ja tekib heliisolatsiooni normide tohutu ületamine. Asjaõigusseaduse kohaselt on vahelagi ühisomand ja muudatused või parandused ei tohi ühe poole olukorda halvendada, selline muudatus tuleb kooskõlastada. Samas kohtus küsitakse,  milline oli olukord enne remonti. Ja sellele küsimusele ei oska keegi vastata, sest mõõtmisi ei ole ju tehtud.»

Ta nentis, et paneelmajades ei saa sammumüra ka altpoolt isoleerides vähendada, sest see tuleb ülevalt alla ka mööda seinu, abi on ainult sellest, kui ülemise korruse põrandale lisada elastne kiht. «Vaipadest on ka alati abi. Olen näinud ka päris kurbasid juhuseid, kus pensionär on investeerinud mitme kuu pensioni, paigaldanud lakke villaplaadid, ent midagi pole paremaks muutunud - ülevalt kostavad sammud ikka läbi.»