Ülevaade: Tallinna vanad eeslinnad

Meeleolukad Uue Maailma päevad Tallinnas 31. augustil ja 1. septembril 2013 Foto: Jelena Rudi

Postimehe koduportaal vahendab ajaloolase Jaak Juske ülevaadet vanalinna ja selle kaitsevööndiga piirnevate vanade eeslinnadest ajalehes KesKus - suurem osa Tallinna 84 asumist jääb ju kesklinna piirkonda. Juske vaatleb ajalehes KesKus just neid asumeid, mis jäävad vanalinna kaitsevööndist eemale.

Uus Maailma asum moodustas enne viimast sõda Kassisabaga ühe suure valdavalt puumajadest piirkonna. Nüüd lõikab laiendatud Endla tänav need kaks vana eeslinna kaheks. Oma nime sai Uus Maailm Kosmose kino vastas Pärnu maantee ääres 19. sajandil asunud Ameerika kõrtsi järgi. Suur osa Uue Maailma vanast hoonestusest hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Asemele kerkisid stalinistlikud kortermajad. Õnneks on alles ka mitmed enne sõda hoonestatud tänavad.

Asumi peatänavaks on Pärnu ja Paldiski maanteed ühendav Koidu tänav, mis varasemalt Allemanni ja Kasarmu nime kandnud. Igal aasta septembri alguses peetakse Uue Maailma tänavafestivali.

Veerenni asumile andis nime tänase Veerenni tänava joonel voolanud veerenn, mis tõi keskajal Ülemiste järvest joogivee vanalinna. Asumist leiab 20. sajandi erinevatel perioodile hoonestatud piirkondi: Õpetajate tänava 1920. aastatel ehitatud linnateenistujate kortermajad, Vaikse pargi ümbruse ennesõjaaegsed elumajad. Piirkonna arengut mõjutas omal ajal oluliselt 1870. aastatel Pärnu maantee ääres tööd alustanud ja ajapikku laienenud Lutheri mööblitehas. Täna on suur osa vanadest tööstushoonetest ehitatud ümber korteriteks.

Veerennis asus omal ajal kurjategijate hukkamispaik. 1608. aastal nihutati Toompea võimude palvel Pärnu maantee ja Liivalaia tänava nurgal tänase Swedbanki hoone kohal asunud kurjategijate hukkamiskoht Pärnu maantee ja Vineeri tänava ristmiku lähedale. Seda nüüdse ühisgümnaasiumi juures asunud kõrgendikku nimetati Jeruusalemma mäeks. 1560. aastal toimus seal Liivi sõja käigus verine lahing venelaste ja linna kaitsjate vahel. Langenud mustpeade mälestuseks püstitati paekivist nn Marta tänava rist (asub Kitsekülas Marta ja Tondi tänava ristmiku juures).

Trammiliin jõudis Pärnu maantee kaudu Veerenni 1901. aastal. Ilus paekivist trammidepoo valmis 1936. aastal. Selle kõrvalt alguse saav Pärnu maantee raudteeviadukt avati 1959. aastal, seda laiendati oluliselt 1980. aastate esimeses pooles.

Veerenni asumisse jääb ka Tallinna vangla, mille suur ala ehitatakse aga lähiajal ümber kaasaegseks elurajooniks. Vangla kõrvale ehitati enne sõda tuberkuloosihaigla, mis täna kortermajaks ümberehitatud.

Juhkentali sai nime Jauchenthali suvemõisa järgi. Sealt läbi voolanud Härjapea jõe äärde rajati 1644. aastal Eesti vanim paberiveski, mis oli hilisema paberivabriku eelkäijaks. 1715. aastal rajati Juhkentali mereväehospidal, 19. sajandil sai sellest sõjaväehospidal. Täna kasutab neid hooneid kaitseväe peastaap. Juhkentalis asub Tallinna bussijaam, mille kohal asus veel pärast viimast sõda täiturg. 1896. aastal peeti aga tänase bussijaama juures asunud Risenkampfi platsil üldlaulupidu.

Härjapea jõe ürgorgu ehitati 1950. aastatel Komsomoli, tänane Kalevi staadion. See andis omakorda nime Võistluse tänavale, mis kandis enne Aafrika nime. Aafrika nime sai tänav aga piirkonnas vanasti asunud suurte liivaluide tõttu.

Kalevi spordihall ehitati 1960. aastatel kunagise suure veskitiigi kohale. Tiik oli aetud kinni juba 1913. aastal, kusjuures selleks kasutati Estonia vundamendiaugust pärit pinnast.

Juhkentali piiresse jääb ka mitmest erinevast surnuaiast koosnev Siselinna kalmistu. Selle vanimaks osaks on Katariina II ajal 1772. aastal asutatud Aleksander Nevski kalmistu. 1863. aastal rajati Vana-Kaarli kalmistu. Kaitseväe kalmistu ennesõjaaegsed rajatised lammutati okupatsioonivõimude poolt ja sinna maeti nõukogude ajal punaarmeelasi. Täna asuvad seal lähestikku hiljuti taastatud Vabadussõja mälestusehis ning Tõnismäelt ära kolitud pronkssõdur. Siselinna kalmistu juures asunud islami, katoliku (Poolamäe) ja juudi kalmistu hävitati aga nõukogude ajal täielikult. Neist viimane jääb Veerenni asumi territooriumile ja on täna autoparkla.

Keldrimäe kant oli algselt osa Juhkentalist. Puumajadega hoonestatud piirkond sai oma nime kunagiselt Keldrimäe tänavalt, mille ääres asus 1939. aastal betoonpunker. Suur osa Keldrimäest põles märtsipommitamises, teine hävituslaine saabus 1970. aastatel, kui amortiseerunud puumajade asendati kõrgete paneelmajadega. Keldrimäe vanim hoone on aga Pleekmäel asuv 1721. aastal ehitatu Kaasani kirik. Pleekmäe nimetus tuleneb kangrutest, kes sealkandis Härjapea jõe äärsetel niitudel lina pleegitasid. Juhkenthali tänav 11 on aga alles ümberehitatuna Tallinna vanim vesiveski. Pärast viimast sõda rajati Keldrimäe põlenud kvartalite asemele keskturg.

Torupilli asumile andis toreda nime Tartu maantee ääres 19. sajandil asunud kõrts. Asumi hoonestus on pärit suures osas 20. sajandi alguses, sest vesine ala ei sobinud varasemalt elamuehituseks. Tööstusrevolutsiooni tingitud elanikkonna kiire kasv sundis aga ka selle piirkonna hoonestama. 19. sajandini voolas läbi Torupilli Mardi oja. Torupilli asumisse jääb ka Politseipark, omaaegsete kroonu aiamaade piirkond.

1917. aastal eraldati luteri kiriku Pauluse kogudusele Politseiaia Torupilli asumi poolsest osast kunagise Mardimäe juures 772 ruutsüllane maa-ala. Kirik pidi kandma nime Tallinna Vabaduskirik. 1926. aastal jõuti nurgakivi panekuni. 1930. aastal projekteeris Edgar Johan Kuusik funktsionalistlikus stiilis kirikuhoone.

1931. aastal ehitati kogudusehoone ja rajati kiriku alusmüür esimese korruse kõrguseni. Rahapuudusel aga kaugemale ei jõutudki. Alanud okupatsioon ja sõda tõmbasid ehitusplaanidele lõplikult joone alla. EELK Tallinna Pauluse kogudus lõpetas tegevuse 1945. aastal.

Pärast sõda kasutati pooleli jäänud paekivist kirikuhoonet laona. Seinad lammutati 1967. aastal. 1970. aastal rajati Pauluse kiriku alusmüürile tänaseks lammutatud hotell Kungla kõrge hoone. Pauluse kiriku kõrvale ehitati aga 1930. aastate keskel Herbert Johansoni projekti järgi Lenderi eratütarlastegümnaasiumi ilus funktsionalistlikkus stiilis hoone.

Tänase Kadrioru Saksa gümnaasiumi juures asunud heinamaal peeti 1910. aasta üldlaulupidu, nii nimetati sinna mõni aeg hiljem hiljem rajatud tänav Laulupeo tänavaks. Praeguse gümnaasiumi kõrval oli aga 19. sajandil asunud vanausuliste palvela ja vaestemaja, mistõttu asus vanasti kooli staadioni kohal vanausuliste kalmistu. Torupilli Selveri kõrval on aga alles linna kunagise tapamaja hooned.

Raua asum jääb Kompasna ja Kadrioru asumi vahele. Nime on ta saanud omaaegse rauatöökoja järgi. Asumist leiab 20. sajandi alguse uhkeid kortermaju. Raua tänav on mõjutanud ka asumi teiste tänavate nimevalikuid. Nõukogude ajal kandis Raua tänav kirjanik Nikolai Gogoli nime. Omal ajal Tartu maanteest alguse saanud Raua tänavaga ristuv Kreutzwaldi tänav kanti aga linnakaardile 1913. aastal. Kuna toona tähistati Vene valitseva dünastia võimule tuleku 300. aastapäeva, kandis tänav algselt Romanovite nime.

Raua asumi üheks olulisemaks kaitsealuseks hooneks on aastatel 1922-23 Artur Perna projekti järgi ehitatud 21. kooli hoone. Aga asumi piiresse jäävad ka uus ja vana raadio-ja telemaja, samuti sotsiaalministeeriumi suur hoone.

Kadriorg oli 17. sajandil heina- ja karjamaa, kus asus mitu suvemõisa. Pärast Eestimaa liitmist Venemaaga asus tsaar Peeter I rajama siia 1718. aastal lossi, mille ehitustööd lõppesid põhiosas 1729. aastal. Samal ajal asuti rajama ka parki. Pargi juurde ehitati mitmeid abihooneid ja elumaja teenijaskonnale. Kujunes omaette alev, mis ajapikku laienes. Piirkonda hakati tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt siis Kadrioruks kutsuma.

Muide, kuni 1970. aastateni läbis Kadriorgu kitsarööpmeline raudtee. 1901. aastal avatud Tallinn-Viljandi-Mõisaküla raudtee sai alguse Petrooleumi tänava kandis asunud vaksalist, kulges mööda Vesivärava, Türnpu, Odra tänava ja Filtri tee kaudu linnast välja.

Vesivärava tänava siht oli aga algselt 18. sajandil rajatud sadama joogiveekanal. Selle lüüsid ehk vesivärav asus 1928. aastal rajatud Kadrioru staadioni juures. Kanal aeti kinni 19. sajandi teises pooles. Kadriorus peeti ka esimene üldlaulupidu. 1880. aasta laulupidu toimus Köleri tänava lõpus asunud Lutheri heinamaal. 1923. aasta laulupidu peeti aga Kadrioru staadioni kohal laiunud Rohelisel aasal.

Pärnu maantee äärde jääva Kitseküla asumi kandis asunud heinamaadel sõid omal ajal kitsed. Asum jaguneb sajandi eest ehitatud puitmajade ja nõukogude ajal rajatud tööstuspiirkonnaks mõlemal pool Pärnu maanteed. Täna on enamus tehaseid ehitatud ümber ärihooneteks. Asumi suurimaks ehitiseks on aga sajandivahetusel ehitatud Lilleküla jalgpallistaadion.

Luite asum on saanud oma nime Ülemiste järve ümbritsenud luidete järgi. Elumaju hakati sinna rajama 1930. aastatel. Ajapikku raudteeliinidest ümbritsetud kolmnurkse kujuga asum laienes.

Ülemistejärve asum piirab Ülemiste järve. Muide, tallinlaste joogivee allikas on ajaloo jooksul kandnud ka Järveküla järve, Mõigu järve ja Kuninga järve nime. Järves asub suur rändrahn, mida rahvasuus Linda kiviks kutsutakse. Olevat ju järv Kalevit matnud Linda pisaratest tekkinud.

Muide, müüt Ülemiste vanakesest ei olegi väga suur liialdus. Ülemiste vesi on ajaloo jooksul korduvalt liivavallidest läbi murdnud ja all-linna uputanud. Veel 1867. aastal uputasid Ülemiste veed Tartu maantee ümbruse.

Mõigu asub linna piiril Tartu maantee ääres. Samanimelist küla on mainitud juba Taani hindamisraamatus 1219. aastal. Rootsi ajal asutati sinna mõis. Kaasaegne hoonestus on rajatud alates 1950. aastatest. Samal ajal liideti Mõigu ka Tallinnaga.

Kesklinna territooriumile jääb ka Tallinna ainuke meresaar Aegna, kust leiab põnevaid Esimese ilmasõja aegseid militaarrajatisi. Saare pindala on 2,93 ruutkilomeetrit. Aegna on looduskaitseala, millest 70 protsenti on kaetud metsaga. Saarel on ka mitmeid rändrahne.

Muide, merekindluse patareide teenindamiseks oli Aegnal omal ajal kitsarööpmeline raudtee. Raudtee pikkus oli kokku vaid kolm kilomeetrit ning see töötas aastail 1914–1944. Praegu on raudteetammidel teed, millest mõni on kohati kinni kasvamas, mõni aga autodest lõhutud.