Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Üüriäri ABC: kas küsida üürnikult üüri sularahas või ülekandega?

Raha. FOTO: SCANPIX

Sularahas üüri küsimine võimaldab üürileandjal üürnikuga näost-näkku kohtuda, aga pangaülekanne on tänapäevane norm, kirjutab Tõnu Toompark  Kinnisvarakool OÜst.

Sularahas üüri küsimine võimaldab üürileandjal üürnikuga näost-näkku kohtuda. See on üürileandja jaoks võimalus kas või kitsast uksepraost pilk oma varale peale heita, et meelerahus saamiseks veenduda selle korrasolekus. Kui üürileandja nõuab üüritasu üürnikult sularahas, peab ta aga olema valmis üürnikule andma raha tasumist tõendava kviitungi.

Tänapäevane tavapärane norm on siiski üüriraha ülekandmine pangakontole. See on osapoolte jaoks märksa lihtsam ja odavam võimalus, mis jätab ära tüütu kokkusaamiste kokkuleppimise vajaduse. Üüri sularahas kogumine ei tähenda automaatselt selle deklareerimata jätmist. Kindlasti ei ole soovitav üürileandjal üüritulu deklareerimata jätta.

Maksudest ei tasu kõrvale hoida

Maksude mittetasumine võib väga valusalt kätte maksta. Seda näiteks olukorras, kus üürileandjal tekivad üürnikuga probleemid ja viimane kas või kättemaksuks üürileandja maksuametile maksudest kõrvalehoidjana üles annab. Sellisel juhul tuleb maksudest kõrvale hiilida püüdnud üürileandjal tasuda maksud ja lisaks sellele veel ka trahv. Ebamõistliku maksukoormuse vältimiseks tasub aga üüriäri ajada ettevõtte kaudu, mitte eraisikuna.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Tagasi üles
Back