Küsitlus: kuidas teie kortermaja korda sai?

Kristel Trell
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri Elamu päris erinevate majade ühistujuhtidelt, kui palju on nad riigilt maja renoveerimiseks toetust saanud ning mida sellega majas tehtud sai.

Olev Karu, Kadrina KÜ Rakvere tee 9 endine juhatuse liige

Alustasime toetuse taotlemisega aastal 2011, sest majas oli palju probleeme. Kehva ventilatsiooni tõttu vaevas hallitus, õhk oli halb. Pabereid tuli täita üksjagu, sest soovisime saada täislahendust ja suurimat, 35% toetust. Kokku läksid renoveerimistööd majas maksma 270 000 eurot, sellest KredExi toetus 90 000 eurot. Selle tulemusel sai majja ehitatud sissepuhkega ventilatsioon, soojustatud katus, välisseinad, vahetatud kõik aknad, küttesüsteemid ümber ehitatud niii, et paigaldati korterisisesed regulaatorid.

Ventilatsioonisüsteemi ehitas ja seda hooldab firma Isovent. Süsteemi vahetus on toonud korteritesse värske õhu, umbsed toad on ajalugu. Ventilatsioonitorud viidi läbi maja välisseinast soojusisolatsiooni alt, puuriti augud tubade seintesse, sealt liigub värske õhk köögi, vannitoa ja WC poole. Ventilatsiooniseade ise asub katusel.

Mihkel Läänelaid, Tallinna KÜ Koidu 104 – 106 juhatuse liige:

Meie 32 korteriga elumajas polnud tehnosüsteeme kapitaalselt remonditud alates 1960ndatest, kui see valmis sai ja esimesed elanikud sisse kolisid. Nii et majarahvas sai aru, et renoveerida tuleb ning prioriteetide seadmisel sai aluseks võimalik energiasääst. Renoveerimine ise oli pikk protsess. Algas see 35% KredEx toetusetaotlemisega, pärast soovisme lisaks saada ka veel 90% projekteerimistoetust ning omaniku järelvalveteenuse toetust. Tehtud sai katuse ja elektrisüsteemi vahetus, samuti ventilatsioonisüsteemi vahetamine korteripõhise ventilatsioonitagastusega seadme vastu. Tehtud sai fassaadi soojustus, küttesüsteem ümber ehitatud ühetorusüsteemist kahetorusüsteemile. Aknad tõsteti fassaadi tasapinda ning vanad puitaknad vahetati välja. Kokku läks kogu renoveeerimine maksma ligi 430 000 eurot. Küttekulud on pärast renoveerimist kõvasti vähenenenud, 27-30%. Muidu oleks kokkuhoid küttekuludelt isegi suurem, ent osa sellest muutub ventilatsiooniseadmete tõttu elektrikuludeks.

Pille Barnabas, Rapla KÜ Mahlamäe 4 juhatuse liige:

Renoveerimisprotsessi alustasime 2012 alguses. Meie 1975. aastal ehitatud majas on 45 korterit. Kapitaalremonti pole hoones tehtud, kunagi ammu viidi küll läbi katusevahetus ja soojasõlme remont. Renoveerimisplaan meeldis kõigile, ent summad muidugi hirmutasid – meil on majas palju pensionäre ja töötuid. Raske oli kogu see protsess aga nii juhatusele kui ka elanikele, et saada aru, mida ja kuidas teha, sest ehituseksperte meie  seas ju polnud.  

Taotlesime KredEx 35% ning 90% projektitoetust, ülejäänu tuli katta pangalaenuga ja korteriühistu ise panustas 12 000 eurot. Renoveerimise maksumus oli umbes 450 000 eurot. Seller aha sisse mahtus fassaadi soojustus, akende rõdude vahetus, tuulekodade ehitus, vundamendi soojustus, soojustagastusega ventilatsiooni ehitus, katusevahetus, pööningu soojustus, keldrilae soojustus, küttekulu individiduaalmõõturid ning küttesüsteemi väljaehitus koos soojasõlmega. Renoveerimislaenu tagasimakse on 1.05 eurot ruutmeetri kohta, see lisandus elanike igakuisele majanduskulude arvele. Küttekuludelt saame nüüd aga majas kokku hoida keskmiselt kuskil 60% - ühe suurema korteri omanik ütles koguni, et hoiab küttelt kuus nüüd kokku umbes 100 eurot kuus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles