Loe, mida arvab Soome ettevõtja Eesti ehitajatest

Eestlased on tööl ka Helsingi uue metroojaama ehitusel. Foto: Egert Kamenik

Soomlased võivad Eestist pärit ehitusmeeste üle küll teinekord nalja visata, kuid sealsed ettevõtjad on eestlaste suhtumisega töösse enamasti väga rahul.

Möödunud nädalal Helsingis käinud suhtekorraldaja Janek Mäggi kirjutas Facebookis, et kui eestlasi ei oleks, jääks Helsingis ehitamine hoobilt seisma. Nii kinnitasid talle Soome kolleegid.

«Eestlaste töö on odavam, kvaliteetsem ja pühendunum. Soomlased on lihtsa töö tegemise oskused minetanud. Kõik on omamoodi insenerid, eluinsenerid. Siit poolt lahte vaadates on muidugi ka Eestis liiga palju eluinsenere, kes midagi ei oska ja midagi teha ka ei taha. Peale «kalja mekutamise»  muidugi. Aga seegi on suur ja tähtis töö,» kirjeldas Mäggi.

Soome ehitusettevõtte YIT president Kari Kauniskangas ütles Postimehe koduportaalile, et eestlaste üheks eeliseks on kahtlemata piisav soome keele oskus võrreldes teistest maadest Soome tulnud ehitajatega, kuid laiemalt vaadates määrab suhtumise töösse ja töökultuuri ära hoopis miski muu.

«Elusolendi paneb teatavasti nälg tegutsema. Ja kui inimene näeb, et tublisti töötades saab ta oma elujärge parandada, siis ta ka töötab ja pingutab,» rääkis Kauniskangas, viidates tõsiasjale, et Soomes on elu kallim kui Eestis.

Kui muus osas on hindade erinevus enamasti teada, kuid näiteks võib tuua, et ainuüksi Vantaas tuleb auto parkimiskoha eest maksta 20 000 eurot ja võrdlemisi tavalise korteri eest tuleb maksta 200 000 eurot.

See kõik tähendab Kauniskangase sõnul, et Eesti ehitusmehe ostujõud oma kodumaal on kordades kõrgem, kui tema soomlastest ametivendadel Soomes.

YIT ehitab ka Venemaal – Moskvas, Peterburis, Kaasanis, Tjumenis, Jekaterinburgis ja Rostovis Doni ääres.

Kauniskangas märkis, et kui Soomes tehakse palju töid masinatega, siis Venemaal on kasutusel palju inimtööjõudu. «Näiteks kui maja on kolm korda suurem, kui Soomes ehitatav, siis seal on töömehi kümme korda rohkem.»