/nginx/o/2015/06/15/4187261t1h6484.jpg)
Eestis taasavastatud palkmajad pole ajutine moeröögatus, sest jätkuvalt jagub nii tellijaid kui ehitajaid.
Palkmaju ehitatakse nii suvilaks kui elumajaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõudlus palkmajade järele Eestis on Ritsu AS-i ja Hobbiton Home OÜ kogemuse põhjal viimastel aastatel pigem kasvanud.
«Eeldan, et see on tulenenud tarbijate paranenud teadlikkusest just kasutatavate materjalide ja tervisliku elukeskkonna valdkondades,» ütles masintoodetud palkmaju valmistava Ritsu AS-i tegevjuht Elari Kivisoo.
Eesti puitmajaliit ja Eesti puitmajaklaster korraldasid möödunud nädalavahetusel Räpinas toimunud hea kodu päevadel viiendat korda käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistluse, kus tõdeti, et Eesti palkmajaehitajate vahel valitseb pigem koostöö, kui halastamatu konkurents.
«Üldises plaanis on erinevad majatootjad loomulikult omavahel konkurendid, kuid kuna tegutseme suurel jaol eksportturgudel, siis leiame puitmajaliidus ja puitmajaklastris, et avatud suhtlemisest ja üksteisega kogemuste jagamisest on meil ettevõtetena pigem võita, et olla edukamad just eksportturgudel teiste riikide ettevõtetega konkureerides,» rääkis Kivisoo.
Hobbiton Home OÜ valmistab käsitöö palkmaju, ettevõtte tegevjuht Andrus Prangli sõnas, et tellijad eelistavad kõige rohkem külgedelt ühepaksuseks, umbes 20 sentimeetriseks, saetud palkseinu, aga tellitakse ka väljast ümarate, seest kanditud palkidega seinu. «Käsitööna valminud palkide seestpoolt kantimine on ümarpalkseinast praktilisem,» selgitas ta.
Kivisoo rääkis, et masinpalkmajade poole peal on eelistus viimasel ajal on kandunud rohkem kantpalgist liimpalkmajade suunas, kuigi ehitatakse ka ümarpalkmaju nii suvilateks kui elumajadeks. Tõusev trend on ka palkmajade lisasoojustamine kasutades selleks looduslikke soojustusmaterjale.
Mõlemad ettevõtte juhid hoiatasid tellijaid umbropsu odavat palkmajaehitajat valimast.
«Palkmaju on võimalik toota üsna odavalt, kui palke ei eelkuivatata piisavalt, tööd tehakse väga robustselt ja kiiresti, vahest isegi maksude pealt kokku hoides. Selliselt ehitatud majade puhul kannatab maja kvaliteet just pikemas perspektiivis, kuna palkmajade puhul kipuvad suuremad ehitusvead välja tulema alles 2-3 aasta jooksul peale maja püstitamist,» selgitasid nad.
Palkmaja tellides on Kivisoo ja Prangli sõnul kindlasti soovitav uurida, kui kaua ettevõte on tegutsenud, ja ka käia tootmises ja vaadata üle mõni varem ehitatud maja, ning võrrelda teiste ettevõtetega.
Palkmajadele kehtestatud standardid leiab: http://www.puitmajaliit.ee/standard