Juunikuu õiterikkus toob mõned uued, aga ka hulga vanu tulijaid - nii näiteks on moonid endale ise kõnnitee servas koha leidnud ja õitsevad kuni sügiseni.
Talvi ja Mati aiablogi: oh moonid, moonid
Sumeritel, muide, olid moonid pühad taimed ja vaevalt on lilli (kui just roos välja arvata), mis oleks sellest enam jõudnud paljudele maalidele, lauludesse või luuletustesse. Ilu sel meelisegaval magunal igatahes jagub.
Juunikuu keskel õitsevad aias mitmed enelad, neist pilkupüüdvam on praegu kolmehõlmaline enelas. Enelatel on palju häid omadusi - nad õitsevad rikkalikult ja kaua, oni vähenõudlikud ja kergesti paljundatavad.
Kaunilt õierikas on ka täidisõieline viirpuu Scarelett.
Iiriseid on jõudnud oma õitsemisega haripunkti ja peaaegu kõik sordid on õied avanud või avamas.
Pojengidest on juuni keskel aia ehteks punane pall (Red Grace), aga kaunis on ka esimest aastat õitsev Coral Sunset ja lihtõieline valge pojeng.
Kaunilt õitsevad praegu ka idamagunad - äärmiselt efektsed suvekuulutajad. Idamagun kasvab kõige paremini päikselisel või veidi varjulisel tuulte eest varjatud kohal. Mulla ta suhtes nõudlik ei ole. Kasvavad hästi saviliiv-, liivsavi- ja savimuldadel, kui need on sügavalt haritud ja sisaldavad piisavalt huumust ja on normaalse niiskusega. Ainult liigset niiskust talub ta halvasti – juured lähevad mädanema, teda ei maksa üle kasta. Kannatavad nad ka ka paksu talvise lumekihi tõttu, seepärast ei maksa neid istutada räästa alla.
Päevaliiliad alustavad õitsemist lihtsamatest sortidest, aga õitsevad seetõttu ka rikkalikumalt.
Veel ilmestavad aeda värvilised lupiinid ja vägiheinad. Lupiinid kuuluvad kõige värvikamate peenrataimede hulka, neist saab aias moodustada huvitavaid värvikombinatsioone. Lupiinid armastavad kergelt happelist ja sõmerat mulda - näiteks savises pinnases kipub lehestik kolletuma. Pinnas peab hästi vett läbi laskma, sest kui muld jääb talvel liiga märjaks, siis ei pea lupiinid kuigi kaua vastu.
Käes on ka marjade noppimise rõõm - kasvuhoones on valmis saanud esimesed maasikad.