/nginx/o/2015/04/20/3983481t1h748e.jpg)
Oxfordi ülikooli professor Charles Spence leiab, et toidu maitset võib parandada see, kui tarbida seda vastava riigi muusika saatel.
Oxfordi ülikooli professor Charles Spence leiab, et toidu maitset võib parandada see, kui tarbida seda vastava riigi muusika saatel.
Igaüks, alates Michelini tähega pärjatud kokkadest väikeste lasteni, teab, et sool ja pipar kuuluvad köögis kasutatavate põhimaitseainete hulka. Ent maitseained võivad olla midagi palju enamat kui nimetatud koostisained ja ulatuda teistesse dimensioonidesse, näiteks muusikasse. Oxfordi ülikooli teedrajava eksperimentaalpsühholoogi professor Charles Spence’i uuringu järgi soovitatakse roogasid «maitsestada helidega». Spence’i soovituse kohaselt võib tsipake ooperit, kübeke flamenkot või vorsti ülevalamine saksa tehkomuusikaga parandada selle maitse tajumist.
Professor katsetas toidu kohaliku muusikaga maitsestamise ideed – prantsuspäraseid roogi süües ilmnes, et need maitsesid paremini koos prantsuse akordionimuusikaga, samas kui Puccini parandas pastaroogade maitset. Tulemusi oli võimalik korrata Saksa, Hispaania ja Kreeka toitudega.
Charles rõhutab: «Tänu uuele tehnoloogiale nagu Sony Multi-Room Audio (mitme ruumi helindamine) on kõik valmis tõeliselt multisensoorse söögielamuse tagamiseks. Ükskõik millisest ruumist te ennast ka ei leia, saab muusikat sobitada selleks, et aidata tuua esile parim kõiges, mida maitsete. Sony mitme ruumi tehnoloogia, mis võimaldab mängida erinevat muusikat erinevates ruumides või samasugust muusikat mitmes ruumis, avab inimestele võimaluse viia oma söök ja jook ruumist ruumi ning kogeda, kuidas muusika abil õhustikku muutes saab tõepoolest maitset muuta.»
«Me maitseme meelte, mitte suuga – meie keel ei maitse toitu, vaid tegelikult seab meie aju suu maitseelamusteks valmis. Meid ümbritseval keskkonnal on märkimisväärne mõju meie kulinaarsele elamusele – muusika suudab puhastada maitsemeeli, mõjutada ja muuta maitset ning parandada elamust. Seega võivad väikesed muutused keskkonnas tõepoolest meie söögielamust parandada.»
Uuringu järeldused: