/nginx/o/2011/07/22/679642t1h14d1.jpg)
Iti ja Kusti läksid metsmaasikale. Nad sattusid nii suurele maasikavälule, et kaotasid ajataju ning läksid korjates aina sügavamale metsa, kuni eksisid. Kuidas küll ise leida sellist metsmaasikakohta, kus Nukitsamehe filmi tuntud avamotiivi kombel võiks kaotada aja- ja ruumitaju?
Mäletan lapsepõlvest, et metsmaasikate ümber hõljus alati teatav salapära. Neid marju leiti alati vähe - nii vähe, et jätkus vaid lastele. Mu ema käis mõnikord linna lähedal ühes nn maasikakohas neid eksootilisi marju korjamas ja harva, kui ta naasis terve liitriga. Vaid üks kord juhtus nii, et metsmaasikaid jätkus isegi talveks moosi keetmiseks. Tõsi, moosi sai vaid ühe pooleliitrise purgi jagu ja seda ei raisatud mitte lihtsalt tavalise pudru peale, vaid ainult pannkookidele. Muidugi arvasin ma kaua aastaid, et selline maasikavälu, kus korjaja võib marju korjates lausa ära eksida, saab eksisteerida vaid Nukitsamehe lastejutus, mitte aga päriselt.
Tegelikkus on see, et metsmaasikaid on päris lihtne leida. Ja ma ei räägi praegu kraavipervedelt nende ükshaaval noppimisest, vaid ikka neist päris-päris maasikaraiesmikest. Sellistest, kuhu võid minna ämbriga ja unustadagi end korjama. Olen aastate jooksul teinud palju tähelepanekuid ning leidnud hulgaliselt just taolisi maasikakohti. Neidsamu eksootilisi ja müstilisi metsmaasikaid.
/nginx/o/2014/07/02/3160231t1hf9b2.jpg)
Nüüd kohe on käes aeg, kui metsaservad ja raiesmikud hakkavad punetama magusatest metsmaasikatest. Aga kuidas siis leida endale see parim maasikakoht? Siin on mõned lihtsad juhised, mida järgides on ise väga harva saagita jäänud:
/nginx/o/2012/04/25/1073868t1hde4c.jpg)