/nginx/o/2015/06/29/4225407t1h03c5.jpg)
Nõmme ilmele omase metsasuse näitaja sõltub väga üheselt sellest, kui suur on elamukrunt: mida väiksem on krunt, seda suurem on seal puudeta ala protsent.
Väikeste kruntide tõttu jääb Nõmmel puid aina vähemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See tuleneb sellest, et mingi suurusega vaba ruumi on nii maja alla kui ka ümber vaja, väiksemal krundil aga jääb muuks üsna vähe ruumi,» rääkis Linnalehele Jakob Mellov, kes äsja Nõmme kõrghaljastuse oleviku ja tuleviku asjus Tallinna ülikoolis bakalaureusekraadi kaitses.
Ta selgitas, et praegune optimum ehk 25 protsenti on neil kruntidel, mis on üle 1500 ruutmeetri suured.
«Seni on Nõmme hinnatud kui linn metsas. Kui lasta asjadel omasoodu minna, siis pole kaugel aeg, kus olukord pöördub ning tulemuseks on mets linnas,» nentis Mellov.
Ta lisas, et puud aga vananevad, saavad inimeste tegevuse, näiteks ehitustööde tõttu kannatada, neid räsivad ka lumerohked talved.
«Nii läheb paratamatult osa puid välja isegi siis, kui elanikud neid hoiavad,» märgib Mellov ning tõi esile, et eriti väike on puude osakaal Nõmme Pääsküla-poolses osas, kus on hulk 600–700 ruutmeetri suuruseid krunte.
Seal jääb see näitaja juba kõvasti alla viiendiku. Aga sama suund on mujalgi Nõmmel, kirjutas Linnaleht.