Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Mis on elus toit ja kes on toortoitlane?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Raw food ehk toortoit ehk elus toit on idandatud seemned, igat liiki mahlad, puuviljad, aedviljad, maitsetaimed ja salatilehed, lihtsad fermendid, (nisu)orase mahl ja samuti idandid ja rohelised võrsed, mida ei ole kuumutatud üle 46 kraadi, kirjutab toitumisnõustaja Sille Poola portaalis bioneer.ee.

Elusa toidu hulka kuuluvad ka kuivatatud idandileivad, kuivatatud küpsised ja toitvad soojad toorsupid.

Elusa toidu tarbija ehk toortoitlane sööb tooreid puuvilju, aedvilju, seemneid-pähkleid ja idandeid, ta ei tarbi punast liha, linnuliha, piimatooteid, mune, lisaaineid, kuumutatud toitu. Samuti välditakse kiiritatud või pestitsiidide abil kasvatatud puuvilju-aedvilju. Osad väldivad ka selliseid maitseaineid nagu äädikas, küüslauk, soja ja tugevad maitsetaimed.

Üks kõige sagedamini esitatav küsimus on: miks toorelt?

• Toidu kuumutamine üle 46 kraadi hävitab suurema osa toitaineid.
• Kuumutatud toidud nõrgendavad immuunsust, ummistavad jämesoolt.
• Toortoidu dieet on loomulik dieet oma looduslikus olekus, mis toidab sinu keha.

On veel põhjuseid, miks elus toit kasulik on:

• Elus toit on rikas klorofülli ja ensüümide poolest.
• Elus toit on elusatesse taimedesse pakitud kõige toitainerikkam toit.
• Elus ensüümiderikas toit suudab taastada ülekoormatud/väsinud süsteemi.
•Igapäevaste roheliste mahlade, idandite, salatirohelise ja maitsetaimede kõrge klorofülli sisaldus mõjutab sind kaks ühes viisil – klorofüll puhastab verd ja mõjub raku uuendajana.
•See on kõige leebem ja samas ka põhjalikum tee, toetamaks loomulikku paranemise protsessi.
• Kompleksne elus toit annab suurepärase toitainetesisalduse kergel ja ohutul viisil, samaaegselt vältides töödeldud ja sünteetiliste lisaainetega toitude toksilisust.
• Aminohapped, mineraalid, vitamiinid, süsivesikud, hapnik, ensüümid ja hormoonid – on kõik esindatud elusas toidus oma kõige kvaliteetsemal moel.
• Toortoidu tarbijad naudivad suuremat energiat, elujõudu ja tervist.

Teaduslikku poolt

Toidu kuumtöötlemisel hävib Max Planti Instituudi andmetel 50 protsenti valkudet, 60-70 protsenti vitamiinidest ja mineraalidest, seehulgas 96 protsenti B12-vitamiinist, 100 protsenti ensüüme ja fütotoitaineid. Siit tuleneb, et süües toorest elavat toitu, võib organismile vajalike ainete saamiseks tarbida toitu ligi poole vähem.

Tervislikul toortoidul olles lülitub automaatselt sisse vananemisvastane kalorivaene režiim ilma  dieeti pidamata. Elusal toidul püsib kaal normis ja vähenevad oluliselt kõikvõimalikud tõved. Samas ei toimu loodusliku elusa toitumisviisiga alatoitumist.

Elusa toidu kõige enam söödav ja soovitatav toidugrupp on rohelised taimed

Miks on nii raske armastada rohelist? Rohelisi lehti ei ole kunagi lülitatud toidupüramiididesse eraldi grupina selle pärast, et inimene ei ole neid kunagi tõeliseks toiduks pidanud.

Porgandipealsetes on mitmeid kordi enam toitaineid kui juurtes, aga arvamus, et roheline on jäneste, lammaste ja lehmade jaoks, on takistanud meil lisamast rohelist osa oma salatitele.
Me jätame rutiinselt kõrvale taime kõige olulisema osa! Juured maitsevad muidugi pealsetest enam, kuna sisaldavad rohkem vett ja suhkrut.

Pealsed on kibedamad nende suure vitamiinide-mineraalide sisalduse tõttu. Näiteks on peedipealsetes kaltsiumi 7 korda rohkem kui peedis ja A-vitamiini 192x korda enam. Naeris leiduvat K-vitamiini on pealsetes 2500 korda rohkem kui juures.

Mõelge, kui palju tonne vitamiine-mineraale me igal aastal kasutult kõrvale jätame. Loomulikult tekib küsimus, miks roheline ei maitse meile. Kas siis meie keha ei tea, mis on meile hea? Inimesed, kes armastavad ja naudivad rohelist, on märkinud, et lapsena ei saanud nad stimuleerivaid toiduaineid: komme, praetud toite.

Seega kui me tarbime ja tunneme isu stimulantide - suhkru, valge jahu, kofeiini järele, oleme oma loomuliku maitsmismeele rikkunud.

Viimase paari sajandiga on inimkeha muutunud. Stimulantidega rikastatud toidud on järjest enam hõlmanud toidulaua ja tõrjunud loomulikud looduslikud maitsed välja.

Roheline: uus toidugrupp

Roheline kui toidugrupp peaks olema päris eraldi ja ongi tähelepanuta jäänud. Rohelist ei peaks panema aed- või juurviljadega ühte. Nad näevad välja teistmoodi ja on teistsuguse ainete sisaldusega.

On olemas juured (porgand, peet, kaalikas, naeris), lilled (lillkapsas, brokoli, artišokk), viljad (kurgid, tomatid, kabatšokk) ja on ka roheline (lehed, võrsed, oras). Esiteks on roheline kõige vitamiini-mineraalirikkam toidugrupp, teiseks ta ei sisalda tärklist, teda on võimalik kombineerida kõigi teiste toitudega. Nagu nüüd ka teadusmaailmas on viimaste uuringutega kindlaks tehtud, on roheline suurepärane valguallikas (sisaldab kõiki vajalikke aminohappeid).

Paljud uuringud viitavad sellele, et roheline grupp on see, mida inimene vajab oma tervise jaoks kõige enam. Valge hanemalts (100g) sisaldab näiteks kaltsiumi 1403mg (RDA 1000mg), magneesiumi 154mg (RDA 400mg), fosforit 327mg (RDA 700mg), C-vitamiini 363 mg, A-vitamiini 15800mcg (RDA 900mcg), foolhapet 136 mcg (RDA 400mcg).

Mis puutub valkudesse, siis asendamatuid aminohappeid on 9. Kombineerides erinevaid rohelisi taimi, on olemas ka kõik asendamatud aminohapped.

Veel on segadust tekitanud toiduainete kombineerimise reeglid. Kuna roheline on pandud aedviljade gruppi, siis kardetakse, et puuviljade ja aedviljade kokkusegamine ei ole hea. Tõepoolest tärkliserikaste juurte (porgand jms) ja köögiviljade segamine puuviljadega ei ole seedimisele hea. Selline kombinatsioon tekitab gaase.

Kuid roheline ei ole aedvili. Rohelised taimed on ainus toidugrupp, mis aitab teistel toitudel seeduda, kuna soodustab seedeensüümide tootmist. Seega võib rohelist kombineerida kõigi toidugruppidega. Teadlased on märkinud, et šimpansid keeravad puuvilju rohelistesse lehtedesse ja söövad neid nagu võileibu.

Üks suurem valestimõistmine on ka, et roheline on halb valguallikas. Roheline sisaldab 22-30 protsenti valku ning samuti kõiki asendamatuid aminohappeid.

Uuringuid on rohelise osas tehtud vähe, kuna neid on koheldud kui aed- või juurvilju. Kõik uuringud, mis on tehtud, näitavad selgelt, et rohelise gruppi vajab inimene kõige enam.
 

Tagasi üles