Linn jätkab Loode-Pärnu tööstusküla arendamist

Pärnu linn tahab tuleval aastal Loode-Pärnu tööstusküla teedevõrgustiku arendamist jätkata, investeerides teede ja tänavate ehitusse 2,1 miljonit eurot. Ettevõtmise ellu viimiseks küsitakse toetust piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise programmist. Foto: Ants Liigus

Kunagisele sõjaväe territooriumile rajatava Loode-Pärnu tööstusküla esimese etapi arendustööd on saanud ühele poole ja lähema aasta-paari jooksul peaks alale kerkima vähemalt viis teenindus- ja/või tootmis-hoonet.

Need lisanduvad Loode-Pärnu tööstusküla esimestele asukale: Eesti Gaasi gaasitanklale, peagi valmivale Renault’de ja Daciate edasimüüja Pereauto esindushoonele ning Kõrtsi tänava ääres asuvale metsandusettevõttele A&P Mets.

Pärnu linnavalitsuse arenguteenistuse juhataja Anneli Lepp tõdes Loode-Pärnu tööstusküla esimese etapi kohta, et 1998. aastal käima lükatud tööstusküla mõtte realiseerumine on võtnud aega oluliselt kauem, kui idee käivitajad omal ajal arvata oskasid.

“Loode-Pärnu tööstusküla arendamist on mitu korda algatatud ja siis majandusolude muutudes päevakorrast maha võetud,” meenutas Lepp. Tema arvates polegi see halb, et Nõukogude sõjaväest tühjaks ja sööti jäänud maa-ala linnaservas juba aastatuhande vahetusel ei hoonestatud.

“Võib-olla kõrguksid siis Tallinna maantee ja Lennuvälja tee vahel kaarhallid või oleks hooned rentniketa,” oletas Lepp.

Üle saja töökoha

Pikale veninud planeerimine on lubanud linnal tööstusküla terviklikult arendada, luues infrastruktuuri rajamisega eeldused uute töökohtade tekkeks.

Ettevõtted, mis siia lähiaastail kolivad, on lubanud luua umbes 120 töökohta.

Uute töökohtade tekitamine on üks peamisi hoonestusõiguse lepingu saamise tingimusi.

“Linn loob tingimused ehk annab hoonestusõiguse krundile ettevõtetele turuhinnast madalama hinnaga ja ehitab välja taristu. Ettevõtja omalt poolt lubab kolme aasta jooksul püstitada tootmishoone ja võtta inimesed tööle,” seletas Lepp tööstusküla arendamise loogikat.

Esimeses arendusetapis ehitati tööstuskülla ligemale 1900 meetri ulatuses veetorustikku ja 980 meetrit reoveekanalisatsioonitorustikku, teid, elektrikaablite kaitse- ja reservtorusid ning sademeveekraave.

Tööstusküla sai gaasitorustiku ning Tallinna maanteest kuni Rehepapi ja Pärlimõisa tee ristmikuni kaugküttetorustiku.

Sidekanalisatsiooniühendused veeti mahasõitude alla, et järgmised tööstuskülla tulijad ei peaks ehituse käigus kommunikatsioone oma krundile vedades asfaltkatet üles võtma.

Tänavavalgustuse osas on Loode-Pärnu tööstusküla esimene linnajagu Pärnus, kus annavad terve sõidutee ulatuses valgust LED-valgustid.

“Pereautol on esindus valmimas, ühele ettevõttele on väljastatud ehitusluba ja kaks ettevõtet valmistavad ette projekteerimistingimusi,” andis Lepp asumi hetkeseisust ülevaate.

OÜ Pereauto juhatuse liikme Martin Pütsepa sõnul läks Pereauto Loode-Pärnusse sellepärast, et soovis laieneda ja uusasumis olid selleks parimad tingimused.

”Asukoht on äriliselt väga atraktiivses piirkonnas. Loomulikult oli suur boonus uued teed ja tänavad ning vee- ja kanalisatsiooniühendus, mis linn ja Pärnu Vesi välja ehitasid,” põhjendas Pütsep asukohavalikut.

Esinduse Loode-Pärnus Pärlimõisa teel avab Pereauto esmaspäeval, 6. juulil.

Ehitus jätkub

Lähema paari aasta jooksul seavad end tööstuskülas sisse metsamajandamisega tegelev Castorwood, mäenõlvatehnikat valmistav Ferrotek, alumiiniumkonstruktsioone tootev ja paigaldav Aluwin ja pinglagede valmistaja Vecta Design.

Loode-Pärnu tööstuskülla 30 miljonit eurot maksvat tehast plaaninud puitlaastplaatide tootja Baltic Board Company asemel kolib tööstuskülla spordirõivaid õmblev Trimtex. Norra kapitalil põhinev Trimtex kavandab tööstuskülla vabrikut, kus saab tööd 40–50 inimest.

Lepa sõnade järgi peaksid ettevõtetel olema 2018. aastaks hooned püsti. Kui olukord majanduses märkimisväärselt muutub, on linn valmis tähtaegu nihutama, ent seda vaid põhjendatud juhtudel.

Linn valmistab ette Loode-Pärnu tööstusküla teist etappi, mille käigus ehitatakse alale 2,5 kilomeetri ulatuses teid. Ainuüksi järgmisel aastal kavatseb linn panustada Loode-Pärnu teedevõrgustikku 2,1 miljonit eurot.

Projekteerimine käib ja ettevalmistused teise etapi alustamiseks algavad sel suvel Rehepapi tee äärde jääva sõjaväe juhtimiskeskuse kahekorruselise hoone lammutamisega.

Olgugi et esimese etapiga võrreldes on maa saamise tingimused mõnevõrra muutunud, on kolm ettevõtet juba teise etapi raames endale tööstuskülla krundi broneerinud.

Ruutmeeter maad tööstuskülas maksab endiselt kolm eurot, ent nüüd ja edaspidi tuleb Loode-Pärnusse tulijail tasuda vee- ja kanalisatsioonitorustikuga liitumise eest. Esimeses etapis maksis torustiku väljaehitamise eest linn ehk arendaja.

Linn eelistab Loode-Pärnusse näha kerkimas nende ettevõtete hooneid, mille arenemiseks on Pärnus küllaldaselt tööjõudu ja oskusteavet.

“Eelistame puidu- ja metallisektori ettevõtteid, aga ka infotehnoloogia või turismi- ja puhkemajandusvaldkonnas tegutsejaid,” sedastas Lepp. Kolmest teise etapi käigus tööstuskülasse asujast kaks ongi metallitööstusettevõtted ja mõlemad lubavad anda tööd 20 inimesele.

Kolmas tulija on kohalikke rannakalureid ühendav TÜ Pärnu Rannakalurid, mis tahab siia püstitada külmhoone koos tehasega, kuhu värvatakse poolsada inimest.

Mitte ainult tööstusele

Linn ootab teisigi hoonestusõigusest huvitatud ettevõtteid endast märku andma. Loodetakse, et nüüd, kus tööstusküla on käegakatsutavat ilmet võtmas, võib konkurents vabadele kruntidele kujuneda tihedamaks kui esimeses etapis.

“Usk sellesse piirkonda tuli ettevõtjail alles siis, kui hakkasime seal teid ja tänavaid rajama. Vahepeal liikusid juba linnalegendid, et linn jagab tööstusalale tasuta maad, aga kui ehitus lahti läks, siis mõisteti, et pikalt räägitud jutt Loode-Pärnu tööstusala arendamisest ei olegi ainult jutt,” meenutas Lepp.

Pärnu linnavalitsuse arenguteenistuse juhataja avaldas lootust, et kümne aasta pärast on kõnealune piirkond täielikult välja arendatud.

Ala täis ehitamine ei sõltu ainult ettevõtete huvist ja võimekusest investeerida, vaid sellestki, et ametnikel tuleb aastatetagust detailplaneeringut pidevalt muuta, enamasti krunte suurendada.

Nimi “tööstusküla” lubab arvata, et Loode-Pärnusse mahuvad ainult vabrikud, tehased ja tsehhid, ent tegelikult on asumi mõni krunt mõeldud äritegevuseks ja piirkonna planeering näeb ette elamuarendustki. Tööstusküla 250 hektarist on vaid 27 hektarit mõeldud tootmis- ja ärimaaks.

Elumajade, toidupoe või söögikoha tulek sõltub ülejäänud piirkonnast – kui tööstusküla asutustes saab tööd 600–700 inimest, läheb käima elamuarendus ühes rekreatsiooniala(de) rajamisega.