Kirssidega kõhurasva ja unetuse vastu

Foto: SCANPIX

Kohe-kohe on käes kirsside hooaeg. Neid hapukaid luuvilju tasub igal juhul suhu pista, sest peale maitsenaudingu tulevad need kasuks ka tervisele.

Kirssides on enneolematult palju tervisele kasulikke toitaineid, mis vähendavad kõhurasva, aitavad ennetada südamehaigusi, teevad treeningud kergemaks ja parandavad une kvaliteeti, vahendab Daily Mail.

Leevendab treeningvalu

Spordimeditsiini spetsialist doktor Kerry Kuehl Oregoni tervise- ja teaduseülikoolist uuris 55 jooksjat ja leidis, et need, kes jõid jooksu ajal haput kirsimahla, kogesid hiljem märgatavalt vähem trennijärgset valulikkust kui teised.

Paljud pikamaajooksjad võtavad enne jooksu valuvaigisteid, et hilisemat lihasvalu ennetada. Doktor Kuehl hoiatab, et see võib pikemas perspektiivis osutuda maole väga kahjulikuks. Tummises kirsimahlas on aga rikkalikult antioksüdante antotsüaniine, mis aitavad ära hoida põletikke ja kurnatud lihaste koekahjustusi. 

2010. aastal väljaandes Journal of the International Society Of Sports Nutrition avaldatud uuringus seisnes, et selleks tuleb juua väga tumedat hapukat kirsimahla või süüa värskeid marju.

Artriidi vastu

Kirsside söömine vähendab veres lämmastikoksiidi osakaalu. Viimast seostatakse artriidi tekkega. 2012. aasta leiti Oregoni tervise- ja teaduseülikoolis tehtud uuringuga, et kahjulik põletik vähenes tuntavalt nende osteoartriiti põdevate naiste veres, kes jõid kirsimahla kaks korda päevas kolme nädala jooksul. Lisaks vähenes nende valu 20 protsendi võrra. 

Uurijate sõnul on hapul kirsimahlal võrreldes teiste toitudega kõige suurem põletikuvastane toime. Ka magusates kirssides on võimekas antioksüdant kvertsetiin, millel on sarnane toime.

Vähendab kõhurasva

2013. aastal toitsid Hiina teadlased laborihiiri rasvarikka dieedi ajal magusatest kirssidest saadud antotsüaniinidega. Selle asemel, et veelgi juurde võtta, kaotasid hiired hoopis 5 protsenti oma kehakaalust. International Journal of Food Sciences and Nutrition raporteeris, et tänu kirssidele vähenes hiirte kõhurasv rasvasest toidust hoolimata. Samale tulemusele on jõutud uuringuga, milles toideti rasvarikkal dieedil olnud rotte kirsipulbriga.

Scanpix Foto: SCANPIX

Aitab magada

Tumedates kirssides on palju melatoniini. See on hormoon, mis mängib uinumise ja unekvaliteedi juures olulist rolli. 2012. aastal andis Northumbria ülikooli doktor Glyn Howatson kahekümnele vabatahtlikule nädalaks ajaks juua kas hapude kirsside mahla kontsentraati või platseebojooki. 

Kirsimahla joojad magasid keskmiselt 25 minutit kauem kui teised ja nende unekvaliteet tõusis 6 protsenti. Uriinianalüüsid näitasid, et nende melatoniinitase oli samuti oluliselt tõusnud. Doktor Howatsoni sõnul on eriti tähtis süüa hapukaid kirsse taastumiseks pärast kurnavat treeningut.

Võitleb südamehaigustega

Kirssides sisalduvad antotsüaniinid võivad aidata ka südamehaiguste ennetamisel, sest laboritingimustes on tõestatud, et need põletikuvastased antioksüdandid vähendavad kehas südant kahjustavat põletikku ja vereringes kahjulikku rasva. 

2012. aastal kirjutasid Ameerika teadlased väljaandes Phytomedicine, et selle üheks põhjuseks viis, kuidas kirsimahl toimib maos justkui tavaline statiiniravim nagu näiteks Lipitor. Nende testid näitasid, et kirsiekstrakt vähendab kõhurasva tekitatud interleukiin-6 toimet. See on kemikaal, mis rasvumise puhul suurendab südamehaiguste riski.