/nginx/o/2015/07/08/4259705t1h1fda.jpg)
Ajaleht Pealinn uuris kinnisvara hinnatõusu põhjuseid: analüütikute hinnangul on turg stabiliseerunud ja täiendavat hinnatõusu ilmselt enam ei tule.
Mis põhjustab kinnisvara hinnatõusu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kinnisvarahindu kasvatasid investorid ja üsna suure hulga leibkondade taastunud võime soetada kinnisvara. Kuigi meil on väike ühiskond ja piiratud hulk ostjaskonda, tegid need, kes said, oma ostud siiski ära,» kommenteeris väljaandele kinnisvara 10-protsendist hinnatõusu võrreldes mullusega Uus Maa analüütik Risto Vähi.
Vähi sõnul ostavad need, kel vaja uut kodu. Põhjusi on palju – pere kasvab, kolitakse suuremale pinnale või hoopis vastupidi, väiksemale, kel ka töö tõttu vaja liikuda jne.
«Üldiselt on asi selles, et Eesti majandus väljus põhjast ning sellest tuli suur kasv kõiges. Nüüd on see kasv taas läbi, turg on stabiliseerunud ning hinnatase ei kasva enam mõnda aega,» selgitas ta Pealinnale.
Seven Kinnisvarakonsultantid OÜ partner ja osakonnajuhataja Olev-Mait Makk ütles, et kinnisvarahindadele avaldavad mõju ka muutused ostutehingute struktuuris.
Makki sõnul tehakse varasemast rohkem tehinguid uute korteritega, mis tõstabki keskmise ruutmeetri tehinguhinda. Samuti, kui tõuseb Tallinna tehingute osakaal (pealinnas on keskmisest kallimad korterid), siis muutub tema sõnul ka Eesti keskmine hind.
Kui on aga sooviks mõõta tegelikku hinnatõusu, siis peaks võrdlema kindla piirkonna kindlat varaklassi, selgitas Makk. «Näiteks 2-toaliste korterite tehinguhindade dünaamikat Mustamäel (standardne toode kindlas piirkonnas). Need hinnad on oluliselt stabiilsemad.»