/nginx/o/2014/01/15/2751700t1hbebe.jpg)
Täna Pärnumaal peetud Eesti Korteriühistute Liidu suveülikoolis arutati juriidilisi küsimusi. EKÜL õigusosakonna juhi Urmas Mardi sõnul seadus otsuse vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi nõuet ei reguleeri, kuid on erijuhud, millal seda nõutakse.
Juristi nõuanne: millistel erijuhtudel on KÜ üldkoosolekul nõutav kvalifitseeritud häälteenamus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna seadus kvoorumi nõuet enamikel juhtudel ei reguleeri, on Mardi sõnul ühistu põhikirjas oluline ära määrata, missugune on üldkoosoleku kvoorum ja kuidas see kokku saab. «Näiteks kui majas on 10 korterit ja 6 tuleb kohale, see tähendab, et koosolek on otsustusvõimeline ja päevakorras olevaid punkte võib arutada. Otsus aga on vastu võetud juhul, kui kuuest korterist 4 hääletab otsuse poolt,» tõi ta väiksema kortermaja näite.
Ühistu põhikirja kinnitamiseks piisab Mardi sõnul ka üldhäälteenamusest. «Väikse kortermaja näitel tähendaks see järgmist: kui 10st korteriomanikust on kohal ja esindatud 6 ja need kuus hääletavad otsuse poolt, on see jõus. Kui poolt hääletab neist vaid 4, siis pole otsus vastu võetud.»
Ent on siiski erijuhud, millal seadus nõuab korteriühistu üldkoosolekult kvalifitseeritud häälteeenamust: need on ühistu asutamine, rekonstrueerimistööde otsustamine ning kui soovitakse võtta laenu, mis ületab eelmise majandusaasta eelarvet.
Mullu märtsis vastu võetud seadusemuudatuse kohaselt peab niisiis laenu võtmise ja rekonstrueerimistööde puhul olema üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamus. «See kujutab endast enamust korteriomanikest ja sellele enamusele peab omakorda kuuluma suurem osa kaasomandi mõttelistest osadest (kaasomandi mõttelise osa suurus kujuneb korteriomandi suuruse põhjal). Kui varem võis laenu võtmise otsustada korduskoosolekul, siis täna see sellisel kujul enam võimalik pole,» tuletas Mardi ühistutele meelde.
Korteriomaniku omandi sundvõõrandamise otsus peaks üldkoosolekul sündima aga järgmiselt: üldhäälteenamusega on koosolek otsustusvõimeline, kui kohal on 51% korteriomanikest ning neile kuulub 51% kaasomandi mõttelistest osadest. Kui nendest enamus otsustab sundvõõrandamise kasuks, jääb otsus jõusse.
Eesti Korteriühistute Liidu suveülikool toimus üheksandat korda. Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, see esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil.