Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

«Minu kodu» blogi: Majaehituse rahastamine ehk laen kodu ehituseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Caro / Scanpix

Panga laenuhalduriga võtsime me ühendust juba enne ehitusloa saabumist ent ehituseks laenu saamise aluseks on ehitusluba, seega lükkus täpsem pakkumise küsimine korduvalt edasi. Kui see luba lõpuks saabus ja pangas ära käinud olime, võtsime vastu otsuse venitada laenuvõtmisega niikaua kui vähegi kannatab. 

Olime valinud välja panga, kust soovisime laenu võtta ja esitanud kõik vajalikud dokumendid sissetulekute ja tagatise kohta peale ehitusloa ja hindamisakti. Laenuhaldur pakkus meile välja, et saaksime kokku ja arutaksime, mida me täpselt teha soovime ja mis summas laenu soovime ja otsustame siis, mis oleks kõige mõistlikum järgmine samm. 

Laenuhaldur oli üsna asjalik noor mees, kes seletas meile ehitusega seotud tingimusi ja hajutas me hirme mõnes osas - näiteks olin kuulnud, et juurde-ehituse jaoks ei saa kodulaenu vaid oluliselt kallimat kodukapitalilaenu, mis minu meelest oli rohkem remondi ja muude selliste suuremate kulude jaoks ja mille intressid olid võrreldavad krediitkaardiga. Nullist maja ehituseks saab kodulaenu võtta küll kui on olemas korralik tagatis või omaosalus - nt osa summast, mis ehitusele kulub. Meie kolme vaheline vestlus oli ülimalt positiivne vähemalt esimene pool tundi kui jutt oli sissetulekutest ja tagatisest. Laenuhaldur oli hämmastuses, et me oleme täiesti laenuvabad ja meie soovitud laenusumma oli vaid pool sellest, mis meile panga kalkulaatori järgi maksimaalne antav summa oleks. Kõik tundus väga hästi. 

Laenuhalduri kulm tõmbus kipra aga sel hetkel kui teatasime, et see meie juurdeehitus on 220ruutmeetrine kahekordne elumaja ja me plaanime selle suures osas oma kätega üles ehitada, kasutades minimaalselt ehitusfirmade ja töömeeste abi. Meie soovitud laenusumma oli siis ikka liiga väike - nende arvestuse kohaselt peaksime me siis laenu võtma 220 000 eurot, et see maja valmis saaks, sest keskmine ehituse hind on 1000eurot ruutmeeter ja selle alusel väljastatakse ka laene. See, et me ise arvame, et saame oluliselt väiksema laenusummaga hakkama, neile korda ei lähe, sest nende jaoks on riskid liiga suured. Õnneks on võimalus laenuraha võtta välja etapikaupa ehk mitte kogu summa korraga vaid vastavalt vajadusele. 

Lisaks on laenulepingu üheks tingimuseks, et maja peab valmis saama kahe aastaga, milles me natuke kahtlesime. Eriti häirima jäi laenuhalduri lause: "Ega me ei soovi ka oma kinnisvaraportfelli mingeid poolikuid ehitisi". 

Kuna käes oli juulikuu lõpp, teadsime, et me sel aastal jõuaksime heal juhul vaid vundamendi valmis ja siis jääks vundament kuni kevadeni seisma, sest talvel lörtsi, lume ja miinuskraadidega ei hakka ikka puitkarkassi püstitama. Lisaks on õhtuti peale tööd juba nii kottpime, et isegi kui ilma poolest veel kannataks midagi teha, siis normaalset valgust pole. Sellega kaotaksime sellest panga nõutud kahest aastast juba pool aastat. Ja klausel, et pangal on õigus lõpetada laenuleping kui me sellest ajapiirangust kinni ei pea, oli piisav, et lükata laenuvõtmine määramata ajaks edasi ja pusida omal käel kuni kulud niivõrd suureks kasvavad, et enam ilma laenuta ehitada ei kannata. 

Tegelikult olime me üsna nördinud sellest 2-aastasest ehitusperioodi nõudest. Eelkõige seetõttu, et me tahame kõik, mis vähegi võimalik ise ära teha - seda nii ehituse kui viimistluse osas kui ka lõpuks mööblini välja. Ainuke ostetav mööbel on esialgse plaani järgi pehme mööbel elutuppa. See isetegemine aga võtab ju aega rohkem kui ehitajate palkamine või mööbli poest ostmine. Samas rahaliselt on see soodsam, lisaks saad täpselt sellise mööblieseme nagu vaja. Meile tundus, et pank eelistakski seda, et võtad maksimaalse summa ja lased mõnel firmal kiirelt maja kokku klopsida, selle asemel, et teha omas tempos ja säästa raha. Muidugi on neile kasulikum kui me rohkem laenu võtaks, aga me ei taha maksimaalset laenusummat mingil juhul võtta. Samas päris ilma laenuta ei saa, sest ega meiegi ei taha seda maja 5 või 10 aastat ehitada, aga me ei taha ka kiirustada, sest pank nõuab nii. Kui me nüüd sügisel saame vundamendi valmis, siis saab varakevadel kohe hakata maja püstitama ja siis on ehk mõeldav, et jääme ka selle 2 aasta piiridesse - iseasi, kas selleks ajaks iga liist omal kohal on, aga elamiskõlblikuks kindlasti - selles oleme veendunud. 

Paar päeva peale halduriga kokkusaamist helistasin panka ja andsin neile teada, et me otsustasime selle laenuvõtmise edasi lükata kevadesse. Õnneks oli meil mingil määral ka sääste - nii, et vundamendi ehitus sai alata. 

Loe ka eelmisi postitusi siit: Minu kodu blogi.

Meie tegemised ja rohkem pilte Facebooki lehel: Minu kodu

Tagasi üles