Viisteist aastat olid Hiiumaal Reigis asuva Veskimäe talu aknad kurvalt pimedad. Peagi tõuseb aga korstnast taas suitsu ja õuemurul jooksevad ringi Üksväravate muusikutepere kolm põnni.
Muusikutepere annab vanale Hiiumaa talule uue elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ostsime selle puhtalt emotsiooni põhjal. See, mis siin on või pole, on kõik hiljem selgunud. Üllatusi tuleb arvatavasti veel,» räägib Kristel Üksvärav. Vanavanemate kaudu on nii Kristel kui Endrik Hiiumaaga seotud, kuid päris oma kohta perel siin polnud.
Kuni selle õhtuni aasta tagasi, kui KV.EE portaalis hakkas silma Veskimäe talu müügikuulutus. «Olime Haapsalus mu ema juures, kohe samal õhtul helistasime maaklerile, järgmisel päeval tulime vaatama ja tekkis kohe tunne, et see on see,» meenutab Muusikaelu.ee portaali vedaja Kristel Üksvärav. «Enne olime ka mõningaid kohti vaatamas käinud, kuid tunnet ei tekkinud.»
Üksväravad on püüdnud uurida ka Veskimäe ajalugu. «Kunagi elas siin naine nimega Anni (vähemalt kutsuti nii) ja ta mees tegi puutööd. Kõrval elas Anni õde Elli. Aga juba umbes 15 aastat on maja seisnud kütmata. Me ise ikka naerame, et oleme tädi Anni juures,» muigab Kristel.
«Samas on siin päris tuuline ja nimi Veskimäe viitaks justkui sellele, et siin on kunagi ka veski olnud. Sauna ukse ees on maas üks käsikivi, kuid ei tea, kust see pärit,» pajatab ta. Sõda on samuti nende õuelt üle käinud, seda tunnistavad kolm leitud mürsukesta.
Osta lagunenud talu - hulluks olete läinud?!
Veskimäe seisukord oli siis, kui Üksväravad taluõuele oma suvekoduga tutvuma sõitsid, enam kui kurb. «Seisukord oli selline, et pangale tagatiseks ei kõlvanud ja notar vaatas mind nagu ebanormaalset – et kas ma ikka tõesti tahan seda osta,» meenutab Kristel. «Aga notar ei teadnud, et siin on 14 õunapuud, palju kreeke, kolm ägedat paju ja üks suur kastan. Täiesti korras maakelder aastast 1910 ja suitsusaun pluss vana suur ait. Lisaks on bussipeatus lähedal, saab Tallinnast otse kohale,» loetleb Kristel Veskimäe plusse.
«Paljud tuttavad on öelnud, et lõppkokkuvõttes läheb see meil kallimaks, kui oleks olnud uus osta või ise uus ehitada. Kuid meil oli vaja kohta, kus kohe olla saaks,» räägib naine. Esimese asjana pesi Endrik õue peal oleva kempsu puhtaks. «Kõige rohkem olemegi kulutanud hetkel siin vett ja rohelist seepi ja lihtsalt küürinud,» räägib Kristel. Kunagist räämas välitualetti ei tunne enam äragi: istumisalune, mis külmaks ei lähe, vaip, lõhnaküünlad, isegi tükk pitskardinat akna ees.
Esime asjana lasi pere talumajja paigaldada uued elektrijuhtmed. «Siis kutsusime korstnapühkija, kellelt saime kütmiskeelu,» meenutab Kristel. «Pliit , ahi ja soojamüür olid katki, korstnast võis käega lihtsalt kive välja võtta. Kuna me kütta ei saanud, läks sügisel ruttu niiskeks ja nii me terve esimese talve siin ei olnudki,» räägib ta.
Uut hingamist tuleb Veskimäele nüüd aga päev-päevalt juurde: lisaks elektrijuhtmestikule on majas uus pliit, soojamüür ja korsten. «Lähiajal peaksime saama koguni kolmefaasilise elektri ühe faasi asemel. Leping ja tellimus selleks tehtud,» räägib Kristel. «Kui saame korstna nüüd lõplikult valmis, saan hakata ka leivaahju kasutama, see on siin igavesti suur ja vägev. Selles saab igasugust toitu teha,» rõõmustab naine.
Renoveerimise käigus selgus, et Üksväravad on ostnud täiesti korraliku palkmaja. «Kaks seina oleme maha võtnud, viis kihti tapeeti seinast maha kiskunud ja selle käigus selgus et oleme ostnud palkmaja. Palgid on kusjuures väga korralikud,» kinnitab Kristel.
Tulevikuplaane ja tegemist aga oma talus jagub. «Põrandad teeme uued, sisse jätame palgi, soojustame väljast ning paneme uue voodrilaua. Soov on ka vesi majja tuua ja teine korrus välja ehitada,»
Õnneliku lapsepõlve maa
Üksväravate kolm järeltulijat: Ott-Marten, Luukas ja Johan on suvekoduga igatahes rahul. «Lastel on siin täiesti teine elu kui linnas. Siin pole WiFit ega televiisorit, saab teha lõket, puude otsa ronida. Joosta paljalt ringi, ehitada okstest lõbustusparki, käia Selveri rändbussis jäätist ostmas,» räägib ta. «Naabritel lehmad, 40 kana ja 5 kukke. Käivad sealt piima ja mune toomas. Ikka päris värk,» on ema rahul.
Tänavu suvel on Üksväravate pere püüdnud olla Veskimäel nii palju võimalik. «Peagi algab Ott Martenil kool, siis peab rohkem linnas olema. Kuid kuna meil siin nüüd kütmise võimalus, siis loodame, et saame nädalalõppudel ka sügisel ja talvel siin käia,» räägib Kristel. «Kohe kui pliit valmis sai, siis lapsed rõõmustasid: jee, saame jõulude ajal siin olla!»